Korp! Sakala ja Häme Osakonna suhted

Sõpruslepingu sõlmimine 

Alates 1925. aastast oli hakatud korraldama Eesti-Soome üliõpilaspäevi. Neljandat korda olid päevad Tartus 1929. a. septembris ja nendest võttis osa umbes 350 Soome üliõpilast Helsingist ja Turust. Ühel õhtul korraldasid korporatsioonid ja seltsid soomlastele vastuvõtte oma ruumides. Selle õhtu jooksul hakkasid arenema mitmed tulevased organisatsioonide vahelised sõprussidemed. Nii juhtus ka Sakala ja Häme Osakonnaga (soome k. Hämäläis-Osakunta, lüh. HO). Ilmselt esimese konkreetse sammu astus Oskar Rütli. Arvatavasti just tema pöördus Häme Osakonna inspektori Gunnar Suolahti poole ja teatas, et Sakala tahaks sõlmida suhteid Häme Osakonnaga.(Sepp 1994:50)


Oskar Rütli koos abikaasa ja külalistega


Oskar Rütlil oli mitmeid isiklikke põhjusi pöörduda just Häme Osakonna poole. Rütli abikaasa Mimmi põlvnes vanast Häme suguvõsast ja mitmed tema sugulased olid oma õpingute ajal olnud Häme Osakonna liikmed. Häme Osakonna valikut tugevdas veel laialdane arvamus, nagu oleks Häme maakond omamoodi Soome Mulgimaa – Sakala.(Sepp 1994:50)
 
korp! Sakala ja Häme Osakonna vaheline sõprusleping sõlmiti Sakala 20. aasta juubeli ajal korraldatud spetsiaalsel aktusel pühapäeval 17. novembril 1929. Lepingule kirjutasid alla Sakala poolt esimees Jaan Roosson, abiesimees Ilmar Lill ning kirjatoimetaja Elmar Luik ja Häme Osakonna poolt kuraator Aatos Tavaila, Katri Halme ja Lauri Puntila.(Sepp 1994:51)
 
Leping algas sissejuhatava osaga, milles õilsate sõnadega selgitati liidu motiivid ja sihid:

“Innustatud tegusast hõimutundest, tahtes kasvatada tulevaid haritlaspõlvi Soomes ja Eestis vennasrahva maa ja kultuuri tundmisele ja lugupidamisele, püüdest tutvustada oma liikmeid liiduorganisatsiooni ja tema liikmetega…”

Lõppeesmärgiks oli vennasrahvaste lähendamine. Sissejuhatavale osale järgnes kaheksa paragrahvi. Need puudutasid vennasmaa tutvustamist oma maal, vastastikuseid külaskäike ning kirjanduse ja liikmete nimestike vahetust. Lubati toetada kohal viibivaid vennasorganisatsiooni liikmeid. Võimaluste järele lubati ka volitada alalisi esindajaid sõprusliitlase juurde selle kodulinnas viibivate oma kaasvõitlejate ja vilistlaste hulgast. Lepiti kokku, et omavahelises kirjavahetuses kumbki osapool kasutaks oma keelt. Viimased paragrahvid puudutasid lepingusse tehtavaid muudatusi ja selle ülesütlemise korda. Liiduleping hakkas kehtima kohe allakirjutamise hetkest.(Sepp 1994:51) 


korp! Sakala ja Häme-Osakonna vahelise sõpruslepingu tekst


Omavahelisest suhtlusest enne II maailmasõda 

Häme-Sakala sõpruslepingu ühte tähtsamat punkti, vastastikuseid külastusi, järgiti eriti usinalt. Häme esindajad olid alati kutsutud Sakala tähtpäevade tähistamistele ja Sakala esindajad Häme üritustele. Kusjuures kohalejõudnud külaliste eest maksis pea eranditult võõrustaja organisatsioon. Näiteks 1930. aasta Häme suvepäevadest võttis osa tervelt 25 sakalanust. Külaskäikudel tehti ükteisele sümboolseid kingutusi. Kõige tavalisemad kingitused olid raamatud ja värvilindid.
 
Kuigi liidulepingus ei olnud punkti stipendaatide vahetusest, kujunes see kõige tähtsamaks koostöövormiks kahe organisatsioon vahel. Nimelt Sakala vilistlaskogu esimees Oskar Rütli teatas peale lepingu sõlmimist, et tema annetab isiklikult viieks aastaks Sakala nimelise hõimustipendiumi Tartu Ülikooli juures, mille suuruseks oli 4000 soome marka. Häme Osakond tahtis vastata sama lahkusega, mistõttu 1930. Aastal määrat 5000 marga suurune stipendium ühele Sakala ja ühele Filiae Partiae üliõpilasele Helsinki ülikooli kõrval. Kokku käis Eestis Sakala stipendiumi raames 13 Häme liiget ja Helinkis õppis 11 Sakala liiget. Kõik sakalanustest stipendiaadid võeti ka Häme-osakonna liikmeteks, soomlastest sai korp! Sakala liikmeks 13st stipendiaadist 12.


korp! Sakala ja Häme-Osakonna liikmed Tartus Toomemäel 1930. aastatel


Soomlastest stipendiaadid ei kiindunud ainult Eestisse vaid ennekõike Sakalasse. Stipendiaatide mälestuste järgi oli Tartus veedetud aeg, nende elu kõige huvitavamaid ja toredamaid perioode, mis iialgi ei unune. Kuna stipendiaadid viibisid “Põhjala Heidelbergis” ainult paar kuud, jätkus stipendiumist väga priiskavaks buršieluks.(Sepp 1994:60)
 
Hämelastest stipendiaatide sooja suhtumist Sakalasse tõendab ka nende edasine käitumine. 1936. a. mais kogunesid Sakala sõbrad sini-violett-valgetes värvides ühisele peole Häme Osakonda. Kuna tollal oli juba ligemale 10 hämelast võetud Sakala liikmeteks, otsustati asutada Sakala Soome koondis. Ettevõtet organiseeris Antti Sovijärvi, kes saatis Tartusse seisukoha võtmiseks Soome koondise põhikirja. Sakala konvent oli esitatud põhikirjaga nõus. Nii algas Sakala Soome Koondise tegevus. See oli ainulaadne ettevõte, sest teiste osakondade endised stipendiaadid oma koondiseid ei asutanud.(Sepp 1994:60)

Suhted okupatsiooniaastatel 

1940. aastal, mil Eesti okupeeriti Nõukogude Liidu poolt, keelustati korp! Sakala ning teiste üliõpiaslorganisatsioonide tegevus Eesti pinnal. Siiski ei tähendanud Nõukogude okupatsioon Sakala lõppu. Sakala elas edasi, olude sunnil mitte enam Eestis, vaid väliskoondiste näol. Rohkem kui 250 sakalanust lahkus Eestist, mille raames loodi kokku 7 uut väliskoondist. Ka varemloodud korp! Sakala Soome koondise tegevus ei peatunud. Hiljem hakati Sakala Soome koondist kutsuma “Tappura seltsiks” Oskar Rütli hämelasest abikaasa kodutalu järgi. Selts tegutses kuni stipendiaatide enamuse surmani.(Sepp 1994:61)


Soome sakalanuste koosviibimine


1950ndatel, kui maailm oli sõjast kosunud, aktiveerusid taas ka Häme-Sakala suhted. Eriti tihedad olid need just Sakala Rootsi koondise ja Häme Osakonna vahel, mis on paljuski seletatav geograafilise läheduse tõttu. Isegi stpiendaatide vahetus jäkus ning nii mõnigi Sakalanus sai Häme stipendiumi kaasabil Helsinki Ülikoolis õppida. Soojadele suhetele viitab ka 1959. aasta Sakala 50. Juubeli puhul Häme Osakonna Kuraatori poolt edastatud südamlikud tervitused Sakalale, kus ta kinnitas, et Häme Osakond jätkab rõõmuga läbikäimist korp! Sakalaga ning toetab igati ja igakülgselt Soomes viibivaid sakalanuseid.


korp! Sakala 50. juubeli tähistamine Sakala Rootsi koondises Häme külaliste osavõtul


Kahjuks poliitilised olud hakkasid 60ndatel muutuma ning nii Hämes kui terves Soome ühiskonnas hakkasid levima küllaltki vasakpoolsed ideed. 1965. aastal soovitas Soome president Urho Kaleva Kekkonen kaaluda suhete katkestamist Eesti organisatsioonidega. Kulminatsiooniks kujunes 1970. aasta, mil Häme-osakond otsuatas poliitilise surve tulemusena sõpruslepingu Sakalaga üles ütlelda. See oli suureks löögiks paljudele vanema põlvkonna sakalanustele ja häme osakundlastele. Enamus Eesti-Soome organisatsioonide vahelistest lepingutest siiski ei katkestatud, kuna nende tähtsus ei olnud niivõrd suure kaaluga kui Sakala ja Häme oma.

Suhete taastamine

Pea 20 aastat hiljem, aastal 1989, kui taastati korporatsioon Sakala, oli võimalik taastada ka sõprusleping Häme Osakonna ja korporatisoon Sakala vahel. Ürituse eestvedajaks oli tollane senior Alar Sepp, kes 1989. aasta maikuus TÜ kammerkooriga reisil Soome ja Rootsi viibis. Reisi raames kohtuti ka Häme osakonna esindajatega, kellele anti üle kutsed Sakala taastamisüritustele, mis suure heameelega ka vastu võeti. 1970. aastal poliitilistel põhjustel katkestamine enam aktuaalne soomlastele ei olnud ning 1990. aastal sai leping ametlikult ka Tartus taastatud. Tänasel päeval võib öelda, et Sakala-Häme suhted on soojemad kui kunagi varem ja loodetavasti kestavad aegade lõpuni.


Loe veel:

Vaata pilte:


01.jpg 02.jpg 04 -sakala ja hame osakond 1.jpg 05 - sakala ja hame osakond 2.jpg 06 - sakala ja hame osakond 3.jpg 07 - sakala ja hame osakond 4.jpg 08 - sakala ja hame osakond 5.jpg 09 - sakala ja hame osakond 6.jpg 10 - sakala ja hame osakond 7.jpg 11 - sakala ja hame osakond 8.jpg 12 - sakala ja hame osakond 9.jpg 13 - Soome Sakalanused.jpg 14 - Sakala 50 juubeli tahistamine Rootsis Hamelaste osavotul 2.jpg 15 - Sakala 50 juubeli tahistamine Rootsis Hamelaste osavotul 3.jpg 16.jpg

Viimati uuendatud: 8.09.2010  

Kui soovid Sakalast rohkem teada või liituda, siis tule külalisõhtutele. Jälgi sündmusi meie Facebooki lehel.

Ajaloolised kokkuvõtted korp! Sakala Tartu ja Tallinna konvendihoonetest

Ajaloolised kokkuvõtted korp! Sakala Tartu ja Tallinna konvendihoonetest1910. aastal laskis korporatsioon Sakala endale Tartusse Veski tänavale ehitada konvendihoone. Kolmekordse juugendstiilis kivimaja projekteerisid tuntud Soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.

Loe edasi »

Kogume pärandit!

Kogume pärandit!Kas mõni sinu lähedastest või sugulastest kuulus aastatel 1908-1940 Eestis või hiljem paguluses korporatsioon Sakala liikmeskonda? Soovime oma arhiivi täiendada korporatsiooni tegevuse ja liikmetega seotud fotode, esemete ja dokumentidega. Samuti pakuvad huvi mälestused ja muu korporatsioon Sakala liikmete või tegevusega seotud info.

Loe edasi »

Liitu korp! Sakalaga!

Liitu korp! Sakalaga!Meestudeng, tule ja tutvu Sakala vennaskonnaga!  Üliõpilaskorporatsioon Sakala on akadeemiline meesorganisatsioon, mis aitab Sul tudengielust maksimumi võtta ja loob tugeva sotsiaalse võrgustiku kogu eluks. Korp! Sakalas seisab Sinu selja taga sajandijagu väärikaid eestimeelseid mehi, kes on kindlustanud Eesti omariiklust ja toetanud üksteist vankumatult ka kõige keerulisematel aegadel.

Loe edasi »

Gümnasistide mälumäng 2019

Korp! Sakala Stipendiumifond kuulutab 2019 aasta kevadel juba kuuendat aastat järjest välja gümnasistide mälumängu, mille seekordne peaauhind on nädalane reis Norrasse.

Loe edasi »

Gümnasistide mälumäng 2018

Korp! Sakala Stipendiumifond kuulutab juba viiendat aastat välja gümnasistide mälumängu, mille seekordne peaauhind on nädalane reis Türki.

Loe edasi »

2018 kevadsemestri külalisõhtud

Meestudeng, liitu Sakala vennaskonnaga! Sinu tänased valikud on homse päeva vundamendiks.

Loe edasi »

Rendi ruumid oma tähtsündmuseks
korp! Sakala majas Tallinnas või Tartus!