Vaimuelu Sakalas


Vil! Henrik Visnapuu (1890-1951) kuulus korp! Sakala perre alates aastast 1917. ja tema isiksuse mõju korp! Sakalale on olnud püsiv. 1916.a. Asus ta õppima Tartu ülikooli, 1922.a. alates viibis kolm semestrit Berliini ülikooli filosoofiateaduskonnas, kuid ülikoolidiplom jäi vil! Visnapuul saamata. Suurte teenete eest eesti kirjanduses austati teda erandliku arvamisega korp! Sakala vilistlaskokku. Vil! Visnapuu väidab ise, et oli oma otsuses liituda korp! Sakalaga veendunud juba paar aastat enne stuudiumi algust. „Oma kirjanduslike huvide järgi oleksin ma õigupoolest pidanud astuma EÜS-i, kuna selle organisatsiooni vil!! Ja ksv!! keskel leidus rida tunnustatud nimega kirjanikke ja teadlasi. Mis mind aga takistas ühinemast selle organisatsiooniga, oli Jaan Tõnissoni diktaatorlik isiksus, kes EÜS-i käsitas „Postimehe“ poliitilise klubina. Minu teadmiste järgi seisis Sakala kindlal rahvuslikul platvormil ning lähenes rohkem üliõpilas-intiimorganisatsioonile, omamata kindlat sunduslikku poliitilist joont.“ Sel viisil iseloomustab vil! Visnapuu 1952.a. korp! Sakala juubelialbumis postuumselt avaldatud kirjatükis oma korporatsiooniga liitumist.

Tartus õpitud aja jooksul sattus vil! Visnapuu poolkogemata ka konvendi scriba ülesandeid täitma. “Mina olin abikirjatoimetaja. Kes see kirjatoimetaja oli või kuhu ta jäi, sellest pole mul praegu vähimatki aimu. Mina, õnnetu, protokollisin tollal konvendi koosolekuid üksikuile lehtedele ja segase aja tõttu jäid need konvendi protokolliraamatusse puhtalt sisse kandmata.“ Nii põhjendab vil! Visnapuu korporatsiooni arhiivis tänaseni alles olevat tühikut.

Vil! Visnapuu sidemed oma korporatsiooniga jäid väga tihedaiks kuni tema surmani New York´is 1951.a. Suur osa tema sõpruskonnast kuulus korp! Sakalasse, paljud tema teosed on valminud korporatsiooni majas. Tänaseks on korp! Sakalas traditsiooniks kinkida kõikidele vastabiellunud liikmetele vil! Visnapuu kogutud teoste eriväljaanne. Kuna raamatukogus on alles vaid mõned üksikud eksemplarid, peame varsti hakkama ka uut koguteost trükiks ette valmistama.

Rebased peavad aga meie suure vilistlase eeskujul olema võimelised mõne minuti jooksul pidulauas ettekandeks luuletuse koostama ja selle ka ilmekalt ette kandma. Tänu sellele toredale traditsioonile on nii mõnestki kidakeelsemast tänapäeva noorest saanud tulihingeline luulesõber.

Korp! Sakala saatis vil! Henrik Visnapuu viimsele teekonnale järgides tema poolt korp! Sakalale pühendatud luuletuses toodud nõuet ja järgib seda tänaseni:

Niisama, vennad, kui mind pole enam,
Kui olete mu paigutanud mulda –
Te tehke nii kui ikka jälle tuleks ma:
Mu jaoks pange kann kesk pidulauda.
Naer rõkaku, laul kõlagu kenam,
Kann kõrgele, ning pereat tristitia.



B!vil! Rasmus Kangro-Pool (1890-1963) kogus rohkelt tunnustust noore Eesti vabariigi professionaalse kirjandus- ja teatrikriitikuna. Alates Üliõpilaste Lehe ilmumisest 1914. a. oli kaastegev selle toimetuses, osales aktiivselt üliõpilaspoliitikas. Avaldanud ilukirjandusteoseid, käsitlusi teatri-, kunsti- ja kirjandusajaloost.

Tuntumatest teostest võiks esile tõsta „Balti saksluse wiimased wägimehed“ (1918), „Kunst ja Moraal“ (1921) ja „Eesti teater algaastail“ (1946). Tema hilisemat allakäiku ja sooje sidemeid kommunistlike elementidega selgitas b!vil! Kangro-Pooli hea sõber vil! Visnapuu hiljem kui tema isikliku elu traagikast, liigsest alkoholilembusest ja lõpuleviimata haridusteest tulenevaina.

Üks värvikamaid kujusid korp! Sakala ajaloos on olnud kirjanik ksv! August Kirsimägi (1905 - 1933), enne nime eestistamist Adalbert Kirschenberg. Kuulsust kogus ta esmalt filminäitlejana eesti mängufilmis „Esimese öö õigus“, kus tema rolliks oli Tartu Kivisillalt vette hüpata. Ksv! August Kirsimägi sulest on ilmunud esimene ja seni ainus korporandiromaan eesti kirjanduses „Puhastustuli“, mis sai 1929. a. „Looduse“ romaanivõistlusel I preemia. Oma elu 1933. a. enesetapuga lõpetanud kirjanik jõudis veel avaldada armastusromaani „Preestri tütar“ ja mitmeid lühijutte. Vaatamata sellele, et ksv! Kirsimägi loominguperiood kestis vaid mõned aastad ning eesti kirjandusloos on tema koht üsnagi marginaalne, on legend noorest uljaspäisest maailmarändurikuulsusega kaasvõitlejast säilinud korp! Sakala tänastegi liikmeteni ning lood tema seiklustest, raamatutest ja enesetapuga kaasnenud segadustest põhjustavad konvendis üha uusi vaidlusi ja erinevaid seisukohavõtte.

Germanist vil! Rein Sepp (1921 - 1995), väljapaistev eesti tõlkija, kirjanik ja luuletaja, oli üks korp! Sakala kõige laiahaardelisemate huvialadega vilistlasi. Tema tuntuimateks töödeks on muinaspõhja eepose “Vanema Edda”, “Noorema Edda”, anglosaksi eepose “Beowulfi”, vanagermaani “Nibelungide laulu”, kelti ainesel põhineva Eschenbachi “Parzivali” ja “Anglosaksi kroonikate ja poeemide” tõlked eesti keelde.

Vil! Rein Sepp on tõlkinud ilukirjandust saksa, inglise, hollandi ja paljudest teistest keeltest, tema tõlgitud autorite hulka kuuluvad muuhulgas ka W. Blake, Multatuli, Fr. Schiller, W. Shakespeare, T. de Vries, S. Zweig. Vil! Rein Sepa mahukas ja kõrge kunstiväärtusega luulepärand on suures osas tänaseni trükis ilmumata. Seda tühikut on aga juba asutud täitma ka mitmete praeguste korp! Sakalasse kuuluvate vil! Rein Sepa õpilaste kaasabil.

Vil! Rein Seppa võib täie õigusega nimetada esimese algupärase eesti ulmejutustuse autoriks, mis ilmus 1960. a. Loomingu Raamatukogus nimega „Viimane üksiklane“.“Vanema Edda“ tõlke honorari eest ostis vil! Rein Sepp endale mõned kilomeetrid Eesti piirist Läti poole jäävas Ipiki külas Eglitesi talu, mis on tänaseni jäänud vil! Rein Sepa õpilaste ja austajate kokkusaamispaigaks. Tema sakalanustest õpilastest on oma õpetaja loomingut ja pärandit propageerinud ja tutvustanud vil!! Alar Maas ja Tiit Aleksejev, germaanlaste ajaloo ja usundi uurimist jätkab võrdleva usundiloo professor vil! Tarmo Kulmar. Usuteadlase vil! Andres Pinseli sulest on ilmunud 1999.a. korp! Sakala koguteoses Verbum Habet Sakala kokkuvõte tema uurimusest muinasgermaani hingekujutlustest.

Kirjanik vil! Einar Sanden omandas aastal 1975 vanima välismaal tegutseva 1939.a. asutatud eesti kirjastuse „Boreas“. Oma pika kirjanikukarjääri jooksul on ta avaldanud mitmeid ilukirjandusteoseid ja uurimusi ajaloost.

Viimasel ajal on korp! Sakalasse kuuluvatest kirjanikest ajakirjanduses palju kõmu tekitanud ksv! Toomas Verrev, kelle aastal 2003 välja antud romaan „Margot“, mille ta enda sõnul kirjutas maitselageda lugejaskonna ja rumalate kriitikute narrimiseks, saavutanud märkimisväärse edu.

Kuni tänase päevani võtavad korp! Sakala konvendi elust aktiivselt osa mitmed Tartu ülikooli professorid ja õppejõud, kes oma kogemuste ja nõu abil pidevalt noortest kaasvõitlejatest koosneva konvendi elu aitavad korraldada ja suunata.

Aastal 1908 korp! Sakala asutamise otsuse teinud liikmetest olid kaks hiljem Eesti Vabariigi haridusministrid: vil! Friedrich Sauer 1920 ja vil! Alfred Mõttus (1886 – 1941) perioodil 1927 – 1928. Vahepeal Sakalast lahkunud ja siis taas eksiilis vilistlaskoguga liitunud eesti mikrobioloogiateaduse rajaja, bakterioloogiaprofessor ning hilisem arstiteaduskonna dekaan vil! Karl Schlossmann (1885-1969) oli ka 1938.a. asutatud Eesti Teaduste Akadeemia esimene ja viimane president. Meditsiinikolonel vil! Hans Silbermann (1886-1960) oli Tartu ülikooli sanitaarteenistuse professor.

Korp! Sakala ridadega hiljem liitunud mitmetest teadlastest võiks esmajoones nimetada vil!! Konstantin Ramulit (1879 – 1975), Hendrik Seppa (1888 – 1943), Friedrich Puksood (1890-1969) ja Juhan Vasarat (1905-1972).

Vil! Konstantin Ramul oli eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. Professor vil! Konstantin Ramul organiseeris Tartu ülikooli juurde psühholoogia laboratooriumi, oli üks Akadeemilise Filosoofia Seltsi asutajaid ja ka esimehi.

Ajaloolane vil! Hendrik Sepp oli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor Tartu ülikoolis. Vil! Hendrik Sepp on esmalt tuntud kui sõjaajaloolane ning tema kaalukaimad uurimused käsitlevad Põhjasõda. Nagu ütleb sõjaajaloolane professor vil! Rein Helme, vääriksid vil! Hendrik Sepp ja tema rohked uurimused ise monograafilist käsitlemist.

Eesti raamatukogunduse rajaja vil! Friedrich Puksoo oli Tartu ülikooli raamatukogu juhataja ja õppejõud. Tema poolt avaldatud artiklite arv küündib sajani, tuntuimaks teoseks aga “Raamat ja tema sõbrad”. Korp! Sakala raamatukogu tänapäeval on aga kahtlemata eesti raamatukogundusteaduse rajajat väärt ning kasvab pidevalt tänu meie liikmete lahketele annetustele.

Vil! Juhan Vasar töötas alates aastast 1931 Tartu ülikooli üldajaloo dotsendina, 1938.a. sai temast majandusteaduskonna majandusajaloo korraline professor, kellena töötas kuni 1944. Lisaks tema suurele hulgale teadustöödele on hindamatu vil! Vasara panus eestluse säilimisel eksiilis. Ameerikasse ümber asununa valiti ta muuhulgas 1952.a. esimeseks juhiks Eesti Rahvuslikule Komiteele Ühendriikides ja 1955.a. Ülemaailmsele Eesti Kesknõukogule.

Vil!! Juhan Vasar, Hendrik Sepp, ksv! Juhan Libe (1904-1947) ja August Oinas ühiselt on koostanud 1932-33 ilmunud suurteose „Eesti rahva ajalugu“. Ksv! Juhan Libet mäletatakse korp! Sakalas kui igavese üliõpilase ja boheemlase võrdkuju. Kui ksv! Libega samal aastal korp! Sakalasse astunud vil! Vasar kaitses noorima eesti teadlasena aastal 1931 doktorikraadi, elas ksv! Libe endiselt lõbusat bursielu Tartu kohvikutes ja konventides. Selle raske tegevuse kõrvalt jõudis ta aga avaldada sadade kaupa ajaloo ja kirjanduse alaseid artikleid, mida on huvitav lugeda veel praegugi. Tuntust kogus ta ka Vabadussõjalaste liikumise häälekandja Võitluse toimetajana. Oma ajalehest rääkides kiidelnud ta kord b!vil! Ernst Kirsile: „Ma tegin eesti ajakirjanduses ajalugu. Oma „Võitlusega“ tegin ajalehe, mida enne mind keegi ei suutnud teha. Tegin ajalehe, mida luges kogu eesti rahvas.“

Ka paguluses on mitmed korp Sakala vilistlased saavutanud silmapaistvaid teadusalaseid tulemusi. Õigusteadlane vil! Richard Ränk (1914-1973) valiti 1963.a. Los Angelesi Loyola ülikooli rahvusvahelise õiguse korraliseks professoriks. Mitmetest korp! Sakalasse eksiilis kuulunud teadlastest-loomeinimestest olgu veel nimetatud ajaloolane vil! Ilmar Arens (1912-1994), kes on avaldanud mitmeid uurimusi eesti ajaloost, keeletadlane vil! Edvin Lagman<, politoloog vil! Gustaf Nyman, teoloog vil! Richard Koolmeister ja klaverikunstnik vil! Armas Maiste.

Praegusel hetkel Eestis tegutsevatest professoritest ja emeriitprofessoritest kuuluvad Sakala ridadessse psühhiaatria erak. prof. vil! Märt Saarma, õigusteadlane vil! Herbert Lindmäe ja võrdleva usuteaduse professor vil! Tarmo Kulmar.

Suur on olnud korp! Sakala tähtsus sidemete loomisel Soome ja Rootsi akadeemiliste ringkondadega. Meie hulka on kuulunud rootsi soost Tartu ülikooli professorid vil! Per Wieselgren (1900-1989) ja vil! Sten Karling (1906-1987). Vil! Per Wieselgren tegutses aastail 1930–1941 Tartu ülikoolis rootsi keele professorina. Üks tema põhilisi uurimisvaldkondi oli rootsi sugemetega eesti onomastika uurimine. Antud teemal on ta koostanud kaks monograafiat. Lundis 1951 ilmunud „Ortnamn och bebyggelse i Estlands forna och hittillsvarande svenskbygder.

Ostharrien med Nargö“ tegeleb Ida-Harjumaa ja Naissaarega, samas 1962 avaldatud „Ormsö ortnamn och bebyggelsehistoria“ aga Vormsi saarega. Aastal 2002 ilmus eestikeelsena ajalookäsitlus „Vasarast haakristini. Eesti 1939–1941“.

Vil! Sten Karling oli 1933-1941 kunstiajaloo professor Tartu ülikoolis ning ülemaailmse kuulsusega teadlast võib kahtlusteta nimetada tänini suurimaks kunstiajaloolaseks, kes Eestis läbi aegade tegutsenud. Teemade hulk, mis tema poolt ainuüksi eesti kunstiajaloos käsitlemist leiavad, on määratu. Vil! Karlingi teadlasekuulsus on säilinud Eestis tänaseni – tema auks on korraldatud mitmeid teaduskonverentse, 1999. a. ilmus tema teadustööde mõjul artiklikogumik „Sten Karling and Baltic Art History“.
Kuigi kumbki auväärsetest sakalanustest ei näinud oma silmaga Eesti vabanemist röövvägedest, jäid nad kuni surmani truuks korp! Sakala värvidele ja võtsid ka osa korporatsiooni tegevusest eksiilis.

Vil! Wieselgren meenutab korp! Sakala 1952.a. ilmunud juubelialbumis: „Ma mäletan, kuidas minu kolleeg prof. Sten Karling ja mina astusime korporatsiooni liikmeks, pidulikult saadetuina üliõpilastest, kes olid meie käsutusse antud. Me saime palju värvipaelu vanemailt liikmeilt, kes soovisid sellega meile osutada oma sõprust, ning asetasime endile pähe selle ilusa helesinise tekli, mis mul seni alal on ja mida ma pean kõige maitsekamaks kõigist teklitest, mida ma olen näinud nii Tartus kui ka varemalt Saksamaal“.

Soome professoritest on korp Sakalasse kuulunud ajaloolane vil! Arno Rafael Cederberg (1885 - 1948) ja matemaatik vil! Kalle Väisälä (1893-1968). Tihedalt käis korp! Sakalaga läbi professor Lauri Kettunen. Vil! Arno Rafael Cederberg oli Eesti ja Põhjamaade õppetooli korraline professor 1919–1928 ning samal ajal üldajaloo õppetooli hoidja. Vil! Cederberg oli ka üks 1920.a. asutatud Akadeemiline Ajaloo Seltsi peaorganisaatoreid ja selle esimene esimees. Suures osas tema teeneks tuleb lugeda ka eesti arhiivinduse korraldamist iseseisvas Eesti vabariigis. Vil! Cederbergi tähtsaimatest publikatsioonidest olgu näitena nimetatud Albert Saarestega ühiselt koostatud „Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi 1524–1739“. 1935. a. nimetati vil! Cederberg Helsinki ülikooli Soome ja Skandinaavia ajaloo professoriks. Tema põhilised uurimisvaldkonnad kodumaal olid 18. sajandi Soome ajalugu ja kodukandi Põhja-Karjala ajalugu. Vil! Kalle Väisälä töötas pikka aega Turu ülikoolis professorina, kus ta avaldas mitmeid erialaseid õpperaamatuid. Soome Teaduste Akadeemia juures tegutseb nimeline Vilho, Yrjö ja Kalle Väisälä Fond, mis on oma kapitalimahult ja väljamaksetelt üks suurimaid teadust toetavaid fonde Soomes.

1930. aastast kuni iseseisvuse kaotamiseni vahetasid korp! Sakala ja sõprusorganisatsioon Hämäläis Osakunta üksteisega igal aastal stipendiaate, kusjuures stipendiaadid võeti mõlema organisatsiooni poolt ka tegevliikmeteks vastu. Soomest Hämäläis Osakuntast Tartu ülikooli õppima asunud soome tudengitest on mitmed hiljem oma kodumaal kas teadlaste või kirjanikena rohkelt edu saavutanud. Tähtsaimatest olgu nimetatud soome kirjandusklassik vil! Jorma Korpela (1910-1963), nelja psühholoogilise romaani autor ja Soome riigi kirjandusauhinna laureaat aastal 1949 ning foneetikaprofessor ja Soome Teaduste Akadeemia liige vil! Antti Sovijärvi (1912 – 1995). Vil! Eino Arohonka (1913-2001) oli Soomes tunnustatud noorsookirjanik, vil! Väinö Kyrölä on tegutsenud liivi keele uurijana, vil! Arvo Laro (1909-1968) kirjanikuna ja keeleteadlane vil! Jouko Vesikansa (1915-1987) on osalenud mitmete sõnaraamatute toimetuste töös. Vil! Sovijärvi organiseerimisel alustas juba aastal 1936 tegevust korp! Sakala Soome koondis, mis jätkas oma tegevust kuni suurema osa liikmete surmani.

Viimati uuendatud: 14.09.2010  

Kui soovid Sakalast rohkem teada või liituda, siis tule külalisõhtutele. Jälgi sündmusi meie Facebooki lehel.

Ajaloolised kokkuvõtted korp! Sakala Tartu ja Tallinna konvendihoonetest

Ajaloolised kokkuvõtted korp! Sakala Tartu ja Tallinna konvendihoonetest1910. aastal laskis korporatsioon Sakala endale Tartusse Veski tänavale ehitada konvendihoone. Kolmekordse juugendstiilis kivimaja projekteerisid tuntud Soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.

Loe edasi »

Kogume pärandit!

Kogume pärandit!Kas mõni sinu lähedastest või sugulastest kuulus aastatel 1908-1940 Eestis või hiljem paguluses korporatsioon Sakala liikmeskonda? Soovime oma arhiivi täiendada korporatsiooni tegevuse ja liikmetega seotud fotode, esemete ja dokumentidega. Samuti pakuvad huvi mälestused ja muu korporatsioon Sakala liikmete või tegevusega seotud info.

Loe edasi »

Liitu korp! Sakalaga!

Liitu korp! Sakalaga!Meestudeng, tule ja tutvu Sakala vennaskonnaga!  Üliõpilaskorporatsioon Sakala on akadeemiline meesorganisatsioon, mis aitab Sul tudengielust maksimumi võtta ja loob tugeva sotsiaalse võrgustiku kogu eluks. Korp! Sakalas seisab Sinu selja taga sajandijagu väärikaid eestimeelseid mehi, kes on kindlustanud Eesti omariiklust ja toetanud üksteist vankumatult ka kõige keerulisematel aegadel.

Loe edasi »

Gümnasistide mälumäng 2019

Korp! Sakala Stipendiumifond kuulutab 2019 aasta kevadel juba kuuendat aastat järjest välja gümnasistide mälumängu, mille seekordne peaauhind on nädalane reis Norrasse.

Loe edasi »

Gümnasistide mälumäng 2018

Korp! Sakala Stipendiumifond kuulutab juba viiendat aastat välja gümnasistide mälumängu, mille seekordne peaauhind on nädalane reis Türki.

Loe edasi »

2018 kevadsemestri külalisõhtud

Meestudeng, liitu Sakala vennaskonnaga! Sinu tänased valikud on homse päeva vundamendiks.

Loe edasi »

Rendi ruumid oma tähtsündmuseks
korp! Sakala majas Tallinnas või Tartus!