Tartu konvendihoone 1940-1989

Auvil! Heinold Okas meenutab: Üliõpilasorganisatsioonide ja nende vilistlaskogude likvideerimine sai alguse 1940. aasta suvel. Enne, kui toimus korp! Sakala likvideerimine, toimus konvendi väljakolimine ning maja ülevõtmine mingi Leningradist pärit eestlastest koosneva väeosa staabi tarvis. 18. juuni hommikul 1940 nõuti otsekohest majast väljakolimist.

Auvil! Okas jätkab: Nagu viimane konvendi kojamees mulle kõneles, olnud konvendi hoonesse asunud staabi koosseisus hulk eesti keelt kõnelejaid Venemaa eestlasi Leningradist. Enne sissekolimist olid venelased teinud majas veel põhjaliku läbiotsimise - otsitud põhjalikult läbi kõik 3. korral tubade vahel olevad pööningu käigud. Need, kes juhtusid Sakalast neil päevil mööda minema nägid, et punane püssimees oli asunud välisukse kõrvale valvele.
Uued asukad said maja kasutada ligikaudu aasta. Juulis 1941 sai maja süütepommiga pihta, maja puitosad hävisid tulekahjus, alles jäid vaid tellistest välis- ja kandvad siseseinad, trepid ja keldrikorruse laed. Auvil! Harald Kikas meenutab: "Tartu, 11. juuli 1941 (ilmselt siiski 12. juuli). Kommunistlikud väeosad asuvad vasakul pool Emajõge ja nende kahurid pommitavad vahetpidamata linna. Linn põleb. Raekoja plats, Aleksandri tänav, Riia ja Tiigi tänavad on leekides. Olin Veski tänaval ühe maja keldris, kui umbes kella 11 paiku öösel saabus teade, et Sakala konvendi maja põleb. Kohale jõudes oli tuli juba keldrikorrani jõudnud. Kuna Toomelt tulistati kuulipildujaist meie lähikonda, pidime peatselt laiali jooksma..."

Vil! Per Wieselgren meenutab: "Pühapäeva 13-nda ennelõunal oli kõik täiesti rahulik. Me arvasime, et venelased on oma jõu ammendanud ja põgenema asunud. Ma otsustasin teha ühe korraliku jalutuskäigu läbi linna ja vaadata kogu hävitustööd. Taara puiesteelt läksin ma Kastani tänavale, mis oli üks kõige pikemaid linnas. Kui hakkas lähenema selle ristumiskoht Kuperjanovi tänavaga, algas põlengupiirkond. Seal seisid rusudes kultuurinõunik Semperi maja ja suitsevate seintega „Sakala“ korporatsiooni maja, samal ajal kui Eesti Üliõpilaste Seltsi, vana kuulsa rahvuslik-liberaalse üliõpilasühenduse maja seisis puutumatult. Muidu oli jaama poole minnes terve parem tänavapool maha põlenud, kuna vasak oli terve. Üks Soome lennuk lendas madalalt põlenguplatside kohal ringi. Paljud majad põlesid veel tugevasti edasi ja rahvas oli tegevuses tule jälgimisega."
1943. aasta 29 septembril koostatud Tartu Linna Sõjakahjude Hindamise Ameti aktis on kahjusummaks arvestatud 98725 kr, sellest 82575 kr. ehitisele, 3000 kr. valgussisseseade, 10050 kr. sisustusele (10-ne toa mööbel, 11 toa aknakatted) ja 3100 kr. muusikariistadele (tiibklaver Becker ja pianiino Rässa) tekkinud kahju.

Varemed taastatakse

1947. aastal pöördus Kõrgema Kujutava Kunsti Kooli „Pallas“ järglane Tartu Riiklik Kunstiinstituut linna peaarhitekti poole Veski tn. 69 maja ateljeede hooneks projekteerimise asjus. Krunt suurenes pärast sõda 1630,9 m²-lt 3157 m²-le. Taastamiskavadi järgi püüti säilitada olemasolevad seinad ja fassaadid võimalikult endisel kujul. Hoone projekteeriti kahekordsena, katusealuse väljaehitamisega. Keldrikorrusele määrati kiviraidumise ruum, küttematerjali hoiuruum, laoruumid, köök ja kõrvalruumid. Kiviraidumise ruumi oli vajadusel plaanis kasutada ka varjendina. Suurt keldriruumi tugevdati ka lisasambaga ruumi keskel.


Hoone esimesele ja teisele korrusele planeeriti ateljeeruumid , katusekorrusele meistrite ateljeed ning majahoidja eluruum. Esimese korruse saal jagati puust vaheseinaga kaheks ateljeeks hall ja endine „olemise tuba“ ühendati üheks ateljeeks. Teise korruse endised juhatuse ruumid ja muud abiruumid ühendati kaheks ateljeeks. Maja lääneküljele rajati endise 4 akna asemele 6 akent. Raamatukogu ja lugemistubade ning endise piljarditoa ja külalistetoa asemele tehti kaks, üksteisest puitvaheseinaga eraldatud ateljeed. Varem ruumist rõdule viinud ukseava müüriti kinni. Maja idafassaadi raiuti endise kolme asemele 5 akent.


Hoone katusekorrus planeeriti täielikult ümber, sinna rajati 5 ateljeeruumi ning kahetoaline kojamehekorter koos köögi ja kõrvalruumidega. Katus muudeti endise mansardkatuse asemel kõrgeks kelpkatuseks, katusekorruse aknad ühendati ühtseks akendereaks. See ning fassaadi juures tehtud muudatused muutsid oluliselt maja välisilmet. Samuti jättis tugevalt soovida ehitustööde kvaliteet.


1950. aastal viidi Riiklik Kunstiinstituut Tallinna ja Tartusse loodi Tartu Kujutava Kunsti Kool, alates 1960. aastast nimetati see ümber Tartu Kunstikooliks. 1955. aastal võeti majas ette kapitaalremont, mille põhieesmärk oli hoone taas keskküttele viimine. Keldrisse vana katlaruumi asukohta rajati uus katlaruum ja vähesel määral muudeti ka keldrikorruse planeeringut. Majas toimus kapitaalremont ka 1975. aastal. Millalgi 1960. aastate lõpus või 1970. aastate algul taastati maja Veski tänava poolsel küljel olnud Armas Lindgreni poolt planeeritud kivimüür koos metallaiaga. Plaaniti ka maja taastamist võimalikult algsele kujule kuid selleni enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ei jõutudki.

Loe veel:

• Korp! Sakala Tartu konvendihoone ehitusloost
• Korp! Sakala Tartu konvendihoone kuni 1940. aastani
• Korp! Sakala Tartu konvendihoone taastamine ja tänapäev
• Videokokkuvõte korp! Sakala Tartu konvendihoone ajaloost
• Esindusruumide rent korp! Sakala konvendihoonetes