Mensuurid vana Tartu kommaani järgi

Mensur (lad. mensura = mõõt) saksa üliõpilasduell (õieti: mõõdetud vahemaa duellantide vahel).

Mensuur oli üheks Tartu korporatsioonide auasjade lahendamise viise. Kui aukohus oli otsustanud auasja lahendada mensuuriga, leppisid asjaosalised kokku aja ja koha suhtes, kus mensuur pidada, tavaliselt väljakutsutu konvendi ruumides.

Rapiirimensuur aastal 1820


Mensuurist võtsid osa asjaosalistena: erapooletu (vahekohtunik), parted mensurandid, sekundandid, Schleppfuchs (rebane), ja Flicker (arst). Peale selle pealtvaatajad. Ruumis, kus mensuur pidi aset leidma, oli kriidiga tõmmatud umbes 3 m läbimõõduga ringjoon. Ruumi keskel tooli peale asus erapooletu, ja pealtvaatajad seinte ääres ümberringi. Siis sisenesid mensurandid, neist vasakul pool sekundandid ja paremal pool Schleppfuchs kiivriga, kelle ülesandeks on mensuuri vaheajal toetada mensurandi käevart rapiiri ja kindaga. Lõpuks rapiiride kandjad ja flicker. Mensurandid olid täies lahinguvarustuses, s.o. käes raske polsterdatud nahast kinnas, mis ulatas üle küünarnuki, jalas nahast polsterdatud püksid üle poole sääre, kõhu ja rinna alumise osa ümber 5-6 cm. paksune vooderdatud n.n. takelaash, tavaliselt oma korporatsiooni värvidega kaetud. See ulatus poole seljani. Kaelas umbes 8 cm laiune nahast riba kaela kaitseks. Kiiver oli paksust nahast ette ulatava tugeva nokaga ja laia nahast rihmaga näo, kõrvade ja nina kaitseks.

Rapiirimensuur korporatsioonis Curonia


Kui kõik olid sisenenud, tegi erapooletu viimase leppimise ettepaneku ja siis teatas, et vaikimine tähendab tema ettepaneku mitte vastuvõtmist ja käskis mensuuriga alata. Schleppfuchs pani mensurandile kiivri pähe, talle ulatati rapiir kätte ja asjaosalised astusid ette, nii et üks jalg oli ringi sees. Siis hüüdis väljakutsuja sekundant: „Esimeseks käiguks rapiirid köita”. Paukandid sirutasid rapiirid ette, nii et nad kokku puutusid, sekundandid sirutasid oma rapiirid võitlejate vahele ja teine sekundant ütles: „köidetud on”. Siis ütles esimene sekundant „Lahti”, sekundandid tõmbasid oma rapiirid vahelt ära ning astusid tagasi, ja võitlus algas, ning käik lõppes, kui üks asjaosalistest oli teist tabanud oma rapiiriga kas ihhu, käevarde, kiivri või takelaashi. Tabamised kinda või rapiiri käe kaitsekorvi või tera vastu ei lugenud. Siis astusid sekundandid vahele, asjaosalised vahetasid kohti, asudes ringi teisele poolele ja järgnes sama tseremoonia sönadega „Teiseks käiguks rapiirid köita” jne. kuni seitse käiku läbi olid vöi üks pooltest nii raskelt vigastada sai, et ei jöudnud mensuuri jatkata. See tuli harva ette ja seda kutsuti „Abfuhr”. Siis teatas erapooletu, et autasu on saadud ja mensuur on lõppenud ning köik läksid laiali.

Rapiirimensuur korporatsioonis Fraternitas Estica


Kaitsevarustuse mõte oli kaitsta mensurante raskemate vigastuste eest. Rapiiriga sisse lüüa oli võimalik vaid käevarrele, õlga, rinda või selga, kuid mõnikord siiski juhtus, et rapiir löikas näkku, läbi kiivri pähe või läbi kinda käe soontesse. Seda juhtus aga väga harva, suurem osa lööke pareeriti rapiiri n.n. korviga ja tavaliselt lõppesid mensuurid suuremate verevalamisteta, eriti kui mensurandid olid hea paukimise oskusega. Rapiirid olid umbes 30 cm pikkuselt otsast habemenoa teravused, kandilise, mitte terava otsaga ja nendega tohtis ainult lüüa, mitte torgata. Rapiiri tera pikkus oli ühe meetri ümber.

korp! Sakala mensuurirapiir


Mensuurid korp! Sakalas

Iseenda, oma organisatsiooni, perekonna jne. au kaitsemine solvamiste ja alandavate tegude vastu on ju alati olnud korporantide põhiline voorus ja kohustus ning on seda jätkuvalt. Raskematel juhtudel, kui vastased kuulusid eri korporatsioonidesse, võis aukohus määrata, et konflikt lahendatakse kahevõitluse teel, mis normaalselt tähendas mensuuri. Harvadel juhtudel on ette tulnud ka püstoliduelle, ehkki need olid seaduslikult keelatud.

Tegeliku autasu andmine polnud eesti korporatsioonides siiski absoluutselt sunduslik. lgaüks, kes astus Sakala rebaseks, pidi deklareerima kas ta on mensurant, duellant või antimensurant/antiduellant. Peaaegu eranditult valisid kõik olla mensurant; duellante oli üksikuid - kehalistel põhjustel. Antimensurante Sakalas mäletatavasti tegelikult polnud, mõnedes teistes korporatsioonides tuli neid ette. Rebased, kes olid valinud olla mensurandid, said magister paucandilt paukimistundides põhjaliku vehklemiskoolituse.

Mensuur korp! Sakala konvendi saalis 1927. aastal


Kui kahe erinevatesse korporatsioonidesse kuuluva korporandi vahel oli tekkinud auvahekord ja aukohus oli välja mõistnud mensuuri, tuli see pidada kolme kuu jooksul. Kohaks oli väljakutsutu konvendikorter. Võitlus toimus kolmemeetrilise läbimõõduga ringis, mis selleks otstarbeks joonistati kriidiga vapisaali põrandale. Pealtvaatajad, n.n. „corona”, seisid ümber vapisaali seinte ääres, tihtigi seistes toolidel. Neid olid tavalisesti väga rohkesti mõlemi mensurandi konvendist. Varasematel aegadel esines pealtvaatajaid ka teistest EKL'i konventidest. Mensuuri ajal olid konvendi uksed lukustatud. Antimensurante pealtvaatajaiks ei lubatud.

Tegelasi oli mensuuril üsna palju. Kõigepealt mõlemad mensurandid ja nende sekundandid. Sekundandi ülesanne oli oma mensurandile olla nõuandjaks ja valvata, et vastaspool mensuuri tavakohast korda ei riku ja anda teatud käsklusi. Kohtunikuna toimis erapooletu kolmandast konvendist. Sekundandid ja erapooletu võisid olla samad isikud, kes juba varemalt olid olnud tegevad küsimusesoleva auvahekorraga kuramaatoritena aukohtus ja aukohtu erapooletuna. Võis aga valida ka teisi isikuid. Tähtis oli, et nad oleksid asjatundjad. Erapooletu valimine toimus samalaadse protseduuri teel nagu erapooletu valimine aukohtusse. Edasi oli igal mensurandil kaasas veel arst (Flicker), siis veel kolm-neli kaasvõitlejat rapiirikandjatena ja üks rebane — Schleppfuchs. Seega kokku tegelasi ligi 20.

Rebased paukimistunnis 2. detsembril 1927


Mensuuri relvadeks olid erilised värvirapiirid, õhemad ja kergemad tseremoniaalrapiiridest. Terade otsad olid tömbid. Otsast arvestades 25 sentimeetrit terast oli aga mõlemalt poolt ihutud peagu habemenoa teravuseks. Ühe mensuuri jaoks oli kumbagil poolel ette nähtud seitse rapiiri — igaks „käiguks” üks. Ka sekundantidel olid rapiirid, kuid tavalised, teritamata.
Ettevalmistused tehti kõrvalruumides. Vastaspoole kasutada anti selleks Sakala Majas vana söögituba, omad kogunesid paukimistuppa. Laual oli tavaliselt pudel konjakit. Ettevalmistused käisid nii: Flicker desinfitseeris mensuurirapiiride terad piiritusega ja pesi piiritusega ka mensurandi ülakeha. Siis pandi mensurandile selga valge linane mensuurisärk ja valgest nahast vateeritud kaitsepüksid; siis mitmekordselt kaela ümber valge siidisall ja selle üle lai must nahkrihm. Lõpuks ümber ülakeha valgest nahast vateeritud taklaash konvendi värvidega esiküljel ja paremasse kätte üle küünarnuki ulatuv vateeritud nahkkinnas. Püksid ja taklaash olid tagant rihmadega seotud, nagu ka kaelarihm. Vabaks jäid õlad, rinna ja selja ülaosa ning osaliselt nägu. Pead ja alumist näo osa kaitses paksust nahast kiivritaoline kape, suure laia esisirmiga, mis aga pandi pähe hiljem, mensuuri alates. Sekundant riietati samasugusesse kaitsevarustusse, mis oli aga vähem vateeritud ja mustast siidist.

Rebased paukimistunnis 27. märtsil 1930


Ettevalmistused lõppesid sellega, et tavaliselt võeti klaas konjakit. Ja - Sakala erikombena - lauldi vahetult enne kindlaksmääratud ajal saali astumist sõjakalt:

„Kus eesti rinnas tuksub julge süda
ja veri soontes kuumalt lainetab
ei hirmuta meid surmaoht, ei häda,
üks elunõue meelt meil ühendab.

Ei vaen, ei sõjakärin,
ei välk, ei kõuemürin
me noore ea rammu raugenda
kui võitlema meid kutsub Sakala!”

Saali minnes astus kõige ees sekundant, tema järel mensurant, siis Schleppfuchs koos kapega ja lõpuks rapiirikandjad. Mensurant kandis peas uljalt oma teklit. Rapiirikandjad kandsid rapiire püstloodis, hoides neid korvi juurest terast, mitte käepidemest.

Erapooletu seisis ringi lähedal toolil või poodiumil. Mensurandid astusid ringi teineteise vastu, sekundandid jäid kumbki oma mehest vasakule. Mensurandid tekeldasid ja erapooletu teatas nimed, näiteks: „Väljakutsuja sakalanus XX, tema sekundant YY, väljakutsutu rotalus NN, tema sekundant MM”. Seejärel ütles erapooletu: „Teen partedele ettepaneku ära leppida, tuletades meelde, et leppimine ei ole autu” ja peale lühikest ootamist: „Vaikimist loen oma ettepanekuga mitte nõus olemiseks. Palun takelduda.” Siis panid Schleppfuchsid mensurantidele kaped pähe ja rapiirikandjad ulatasid esimesed rapiirid. Kuni mensuuri alguseni toetasid Schleppfuchsid mensurantide rapiire hoidvaid käsi.

Rebased paukimistunnis 25.aprill 1932


Mensuur algas erapooletu käsklusega: „Silentium rapiirmensuuriks! Mensur incipit.”
Mensuur koosnes normaalselt seitsmest „käigust”. lga käik kestis kuni üks mensurantidest oli saanud tabamuse. Käigud alustati avalöögiga kordamööda, esimese käigu avas väljakutsuja.
 

„Esimeseks käiguks rapiirid köita!”
Erapooletu hüüdis: „Esimeseks käiguks rapiirid (või „riistad”) köita!”, mille peale sekundandid panid oma rapiirid risti väljakutsutu ette ja see fikseeris oma rapiiri sekundantide rapiiridest moodustatud „hargile”. Siis vastas väljakutsutu sekundant: „Köidetud on!” (või „On köit!”) ja „Vastane lööb!”, millejärele sekundandid oma rapiirid kiirelt ära tõmbasid ja väljakutsuja ründas pealelöögiga. Käik kestis kuni üks mensurantidest teist tabas — ükskõik kas kaitsetesse või kaitsemata kehaosadesse, haavaga või ilma. Kas tabamus oli toimunud, seda otsustas erapooletu. lga käigu järele vahetati positsioonid ringis.


Prim
Teise käigu avas väljakutsutu. Erapooletu hüüdis „Teiseks käiguks rapiirid köita!”, väljakutsuja sekundant vastas „Köidetud on!” ja „Vastane lööb!” jne. lgaks käiguks võeti uued rapiirid, kuna tarvitatud rapiir vöis olla nüriks löödud või ebasteriilne.Kui tabamused läksid ainult kaitsetesse või ka ihusse ilma raskemat haava tekitamata, kestis mensuur seitse käiku. Haavamisega lõppenud käiku nimetati „veriseks käiguks”. Raske haava korral, mis tabatu võitlusvõimetuks tegi, lõpetati mensuur enneaegselt Flickeri korraldusel. Seda nimetati „Abfuhr”. Flickeri ülesanne oli konstateerida kas on tekkinud haav, otsustada kas haav põhjendab Abfuhri ja vajaduse korral pärast haav kinni õmmelda.Pärast seitsmendat käiku või Abfuhri küsis erapooletu väljakutsujalt kas ta on autasu saanud ja teatas jaatava vastuse korral„Mensur ex est!”. Mensurandid andsid teineteisele kätt ja pärast ümberriietumist istusid kõik kaetud lauda (kus mõnigi kord võisid tekkida põhjused uuteks mensuurideks!).


Sekund
Vehklustehniliselt esines mensuuril neli põhilööki — prim, sekund, terts ja kvart. Prim oli löök ülevalt alla, tabamusega vastase eespoololeval, s.o. paremakäelise puhul paremal õlal või käevarre ülaosal. Kuna vastane tavaliselt pareeris seda lööki juba kõrgelt oma rapiiriga või rapiiri korviga, oli lööjal tähtis teha tugev allapoole suunatud randmeliigutus, et lööki üle vastase rapiiri sisse saada.
 
Sekund, mis oli vähemkasutatud löök, käis ülalt vasakule alla ja siis kaarega ülespoole paremale (lööja poolt vaadates) võides tabada vastast paremasse randmesse või kaenla alla ja tekitades mõnikord ka suurema vigastuse. Randme kaitseks sekundi vastu hakati kindaid tugevdama sisseõmmeldud kettidega.


Terts
Terts oli löök ülalt alla vasakult paremale, tabamusega vastase turja üle parema õla. Kvart oli löök üle vastase rinna. Laialt üle rinna tabavat lööki on vahel loetud ka omaette viiendaks löögiks - kvint.

Torkamine mensuuril oli absoluutselt keelatud.Löökide pareerimine toimus nii rapiiri korvi kui ka ringis liikumise abil, samuti kui pealelöömine. Üldse oli ringis liikumisel, n.n voltisheerimisel, tähtis osa Tartu mensuuritehnikal. Mensuuri algmõistest „kindlaksmääratud vahemaa kahevõitlejate vahel” oli seega tegelikult järel ainult nimi.


Kvart
Taklaashi löödud augud õmmeldi hiljem kinni. Taklaashi tagaküljele kirjutati iga mensuuri lööja nimi ja nime taha tehti iga antud Schmissi kohta punane kriips ja kui tegemist oli Abfuhriga, siis rist. Esimeseks nimeks Sakala taklaashil oli Theodor Asu (coetus 1919). See võis pärineda aastast 1921 või 1922, sest kunagi siis alles muretseti Sakala taklaash.

Mensurantidena eriti väljapaistvad sakalanused olid Otto Karro (coetus 1922), Haakon Raudsepp (coetus 1924) ja Erich Tõnisson (coetus 1930). Edukate mensurantide hulka kuulusid veel Olaf Hacker, Karl Dobrus, Felix Kallis, Voldemar Paal, Arnold Prinka (Pikre), August Sõrra, Arnold Tiliks, Karl Tuul, Eduard Sepp ja teised — enamus neist coetustest 1920—1930 ringis.

Kolmekümnendate aastate lõpu poole hakati mensuuri kommet Eestis pidama aegunuks ja aukohtud mõistsid mensuure välja ikka harvemini. 1939 a. lõpus asuski EKL! seisukohale mensuurid lõpetada. lgatahes korporatsioonide sulgemisega okupatsioonivõimu poolt 1940 a. kadusid mensuurid eesti üliõpilaselust lõplikult.

Lisaks mensuurile sai auvahekordi lahendada ka duelliga. Pildil korp! Sakala duellipüstolid




Viimati uuendatud: 14.09.2010  

Kui soovid Sakalast rohkem teada või liituda, siis tule külalisõhtutele. Jälgi sündmusi meie Facebooki lehel.

Gümnasistide mälumäng 2017

Gümnasistide mälumäng 2017Korp! Sakala Stipendiumifond kuulutab juba neljandat aastat välja gümnasistide mälumängu, mille peaauhind on nädalane ringreis Kreekas. Registreerimine Kuni neljaliikmelisi võistkondi saab registreerida 9. aprillini aadressil malumang@sakala.

Loe edasi »

Mattiase kogemuslugu

Mattiase kogemusluguLiitusin korp! Sakalaga 2008. aastal kohe, kui Tartu Ülikooli astusin. Minu liitumise peamiseks põhjuseks toona olid perekondlikud traditsioonid, kuna minu isa kuulub samuti korp! Sakalasse.

Loe edasi »

Matise kogemuslugu

Matise kogemusluguKorporatsiooni tähendus korp! Sakala näitel on minu jaoks kogu aja jooksul, mil olen asjast üldse teadlik olnud, väga palju muutunud. Esimene vihje selliste müstiliste organisatsioonide olemasolust jõudis minuni ansambliproovis räägitud legendi mõõtu juttudega teostamatust rebaslennust.

Loe edasi »

Kogume pärandit!

Kas mõni sinu lähedastest või sugulastest kuulus aastatel 1908-1940 Eestis või hiljem paguluses korporatsioon Sakala liikmeskonda? Soovime oma arhiivi täiendada korporatsiooni tegevuse ja liikmetega seotud fotode, esemete ja dokumentidega.

Loe edasi »

2017 kevadsemestri külalisõhtud Tartus

Hea organiseerumata meestudeng! Oled oodatud külalisõhtutele korp! Sakala Tartu konventi, mis toimuvad: 16. veebruaril 02. märtsil 17. märtsil Kõik külalisõhtud algavad kell 20 meie konvendikorteris aadressil Veski 69 ning on traditsioonilises õlleõhtu formaadis.

Loe edasi »

2017 kevadsemestri külalisõhtud Tallinnas

Austatud külaline! Oled oodatud korp! Sakala Tallinna osakonna külalisõhtutele, mis toimuvad: Neljapäeval 9. veebruaril.

Loe edasi »

Rendi ruumid oma tähtsündmuseks
korp! Sakala majas Tallinnas või Tartus!