Eesti Korporatsioonide Liit aastatel 1915-1940

Eesti Korporatsioonide Liidulepingu sünd

Korporatsioonide koondamise ja lähema koostöö algatas korp! Vironia, kes 16. veebruaril 1915 väljasaadetud ringkirjas kutsus eesti korporatsioone küsimust kaaluma. Ettepanekuga olid kõik põhimõtteliselt nõus ja ülestõusmispühade ajal toimus Tartus esimene korporatsioonide esindajate koosolek. Koosoleku ajastus oli tingitud sellest, et korp! Vironia esindajad saabusid Riiast Tartusse korp! Sakala ja EÜS-i vahelise tüli vahekohtunikuks ning koostöö planeerimise koosolek otsustati ajastada samale külaskäigule. Kohal olid esindajad kõikidest sel ajal tegutsevatest eesti korporatsioonidest - Riias tegutsevast korp! Vironiast, Tartu organisatsioonidest korp!! Fraternitas Esticast, Sakalast, Ugalast ja Peterburis tegutsevast korp! Rotaliast. Sellel koosolekul töötati välja Eesti Korporatsioonide Liidulepingu projekt ja anti see arutamiseks ja kinnitamiseks korporatsioonidele. EKL loeb oma asutamiskuupäevaks 28. märtsi 1915.

Eesti Korporatsioonide Liidu asutajad 1915. aasta märtsikuus


Esimene korporatsioonide esindajate koosolek liidulepingu alusel peeti 31. augustil ja 1. septembril 1915. Kuna valitsus ei lubanud sääraseid liite moodustada, siis võeti ametlikuks nimeks Eesti Korporatsioonide Leping. Esimesel koosolekul kinnitati lõplikult lepingu alused, milleks olid sisemise elu revisjonid, ühistunde kasvatamine üksikute korporatsioonide vahel
ning Eesti ajaloo, kirjanduse ja keele põhjalikuma tundmaõppimise edendamine. Samuti võeti seisukoht Üliõpilaste Lehe suhtes.

Esimene maailmasõda ei soodustanud liidulepinguga määratud ülesannete täitmist ega korporatsioonide sisemist tööd. Noil aegadel oli korporatsioonide vahelisel liidulepingul suur tähtsus, kuna selle kaudu loodud lähemad kontaktid korporatsioonide vahel võimaldasid omavahelisi läbirääkimisi ja Eesti huvides ühiste sammude astumist paljudes põletavates probleemides. Neist meenutada võiks neist näiteks üliõpilasorganisatsioonide meeleavaldust Tartus 26. märtsil 1917, esimest üliõpilaste kongressi Tartus 25. - 27. märtsini, võitlust Eesti Maapäeva ja Asutava Kogu kokkukutsumiseks, aktsioone Tartu ülikooli evakueerimise vastu Venemaale, võitlust 1918. a. Saksa okupatsioonivõimude poolt läbiviidava Tartu ülikooli saksastamise vastu ja selle boikoteerimist ja üliõpilaste vabatahtlikena Vabadussõtta rindesõduriteks suunamist.

Esimene maailmasõda ja Vabadussõda viis paljud Tartust eemale, õppimisele sai taas asuda alles pärast vaherahu ja rahu sõlmimist Nõukogude Liiduga 1920. aastal. Sõjaolude tõttu oli mõnevõrra soikunud ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide tegevus. 6. oktoobril 1919 alustas Tartus tööd rahvuslik ülikool. Eesti Korporatsioonide Liidulepinguga seotud organisatsioonidest alustasid koheselt tegevust Tartus asunud organisatsioonid. 5. detsembril 1919 registreeriti ülikooli juures korp! Sakala ja korp! Ugala, 19. mail 1920 Fraternitas Estica ja 13. novembril vahepeal Riiast Tartusse asunud korp! Vironia. 1915. aastal loodud liiduleping loeti edasikehtivaks, kuid uues olukorras peeti seda väheseks ja algasid eeltööd Eesti Korporatsioonide Liidu ellukutsumiseks.

Eesti Korporatsioonide Liidu sünd

Alates 1920 aasta maikuust pidasid tollel hetkel Tartus tegutsenud eesti korporatsioonid - korp!! Fraternitas Estica, Sakala ja Ugala omavahelisi nõupidamisi uue loodava üliõpilaskonna keskorgani osas ja koos neid toetavate Vironia, Fraternitas Liviensise ja äsjaasutatud Reveliaga kandideerisid ühise nimekirjaga 1920. aasta Tartu Üliõpilaskonna Edustuse valimistel. Korporatsioonide nimekiri sai Edustuses suurima rühmitusena 9 kohta 8 kohaga teisele kohale jäänud seltside nimekirja ees. Edustuse esimeheks valiti korp! Fraternitas Estica liige. Korporatsioonid pidasid tihedat sidet edustusega esinedes alati ühiste, eelnevalt läbi vaieldud, kaalutud ja vastuvõetud ühiste seisukohtadega. Selline koostöö näitas üha selgemini, et EKL-i tegevus korrapäraselt ülikooli juures tegutseva organisatsioonina on möödapääsmatult vajalik.

Eesti Korporatsioonide Liidu esimehed 1922. aastal


7. aprillil 1922 registreeriti Eesti Korporatsioonide Liidu põhikiri ülikooli valitsuse juures. Registreerimisavalduse ja põhikirja allkirjastasid korp!! Vironia, Fraternitas Estica, Sakala ja Ugala. Väljaspool EKL-i tegutsesid siis veel korp!! Revelia ja rohuteadlaste korporatsioon Fraternitas Liviensis. EKL asus algusest peale seisukohale, et liitu saavad kuuluda korporatsioonid, kes oma tegevusega on tõestanud elujõudu ja näidanud üles tahet töötada vastavalt korporatsioonides omaks võetud põhimõtteile. Kuna iga korporatsioon allub liitu kuulumisega ühiselt maksmapandud korrale, siis annab ta sellega ära osa oma sõltumatusest. Kuigi liit ei sega vähemalgi määral liikmeskorporatsioonide siseellu, korraldatakse tegevus liidu raames selliselt, et ei esine põhimõttelisi erinevusi. Sellepärast on kõikide liitu kuuluvate korporatsioonide põhikirjad ja kodukorrad ühtlustatud üldpõhimõtete osas, kuid nii, et see ei sega ega too kaasa suuremaid muudatusi siseelus. Arusaamatuste tekkimise vähendamiseks seati sisse kord, mille järgi ühest korporatsioonist lahkunud liiget ei võeta vastu ühtegi EKL-i korporatsiooni, väljaarvatud juhul, kui konvendikoosoleku otsusel on lahkumine toimunud "põhjusega".

Eesti korporatsioonide Liidu tegevus kuni 1940. aastani

EKL-i ametliku registreerimise järel algas asutamisajast pärinenud liidulepingu uuendamine ja ajakohastamine ning kodukorra väljatöötamine. 1923. aastal loodi liidu juurde Liidu Kohus, ülesandega tegeleda korporatsioonide vaheliste auasjade lahendamisega. Samal 1923. aastal kutsuti ellu ka EKL-i meeskoor, mis küll õige pea tegevuse lõpetas, kuna enamus lauluhuvilistest oli juba liitunud Akadeemilise Meeskooriga ning segakooriga. Taas loodi EKL-i meeskoor 1938. aastal, eesmärgiga sisustada EKL-i ja Vilistlaskogude Liidu õhtuid ja kokkutulekuid.

Eesti Korporatsioonide Liidu eestseisused 1925. aastal


1924. aastal alustas Tartus tegevust korporatsioon Rotalia, registreerudes 23. mail. Kuna korp! Rotalia oli 1915. aastal olnud Liidulepingu üheks asutajaks liikmeks, võeti ta samal aastal EKL-i liikmeks ilma kandideerimisajata.

Korporatsioonid hakkasid aina rohkem osa võtma avalikust elust. Üks esimesi suuremaid aktsioone väljaspool akadeemilist elu oli Kaitseliidu Tartu maleva asutamisele kaasalöömine. See  toimus II diviisi toonase ülema kindralmajor Ernst Põdderi algatusel 24. oktoobril 1924 kokkukutsutud koosolekul, millest võtsid osa ka EKL-i esindajad. 25. oktoobril pidas EKL asja arutamiseks omavahelise koosoleku, koosolekul viibisid ka korp!! Fraternitas Liviensise ja Revelia esindajad. Üksmeelselt otsustati liitumine Kaitseliiduga ning oldi seisukohal, et kõik korporatsioonide liikmed peaksid kuuluma Kaitseliitu, kui nende tervislik seisukord seda vähegi võimaldab. Nõrga tervisega korporatidele tehti soovituslikuks kaasategemine Kaitseliidus mitterivilistel kohtadel.

Pärast 1. detsembri riigipöördekatset Tallinnas asusid EKL-i korporatstsioonid koos korp!! Fraternitas Liviensise ja Reveliaga relvastatuna Tartu katseks vahiteenistusse, võttes oma kätte raudtee julgestuse Tartust Jänese sillani. 1. detsembril peetud Tartu Ülikooli üliõpilaskonna ballilt puudusid seetõttu kõik meeskorporatsioonide liikmed ning enamus üliõpilasseltsidest. Korporatsioonid jäid Kaitseliitu kuni selle likvideerimiseni 1940. aastal, moodustades Tartu Malevas IV Malevkonna.

Alates 1925  aastast jagunes malevkond suuremaid korporatsioone aluseks võttes kompaniideks: Fraternitas Liviensise ja Revelia liikmetest koosnevaks; Vironia ja Ugala liikmetest koosnevaks, Fraternitas Estica ja Rotalia liikmetset koosnevaks ning korp! Sakala
liikmeist koosnevaks kompaniiks. 1926. aasta sügisel loodi IV malevkonna juurde naisrühm, kuhu liitusid in corpore  korp! Filiae Patriae koos teiste naiskorporatsioonidega. 23. veebruaril 1938 lisandus IV malevkonna juurde korp! Fraternitas Tartuensise liikmetest koosnev kompanii.

1926. aastal sai korp! Reveliast EKL-i kanditeeriv organisatsioon ja aastast 1928 EKL-i kuues täisliige. korp! Fraternitas Liviensis oli EKL-iga kartell-lepingus alates 1925. aastast ja pärast rohuteadlaste korporatsioonist teaduskondadevaheliseks organisatsiooniks kasvamist võeti 1930. aasta sügisel EKL-i seitsmendaks täisliikmeks.

Eesti Korporatsioonide Liidu eestseisused 1930. aastal


Agaralt löödi kaasa üliõpilaskonna Edustuse töös, andes pidevalt selle juhatuse liikmeid - esimehi, abiesimehi, toimkondade juhatajaid jne. Edustuse valimistel esineti alati ühise nimekirjaga kutsudes sellega kaasa töötama ka EKL-i mittekuuluvad korporatsioonid, kaasaarvatud naiskorporatsioonid. 1931. aastal töötati välja ka Eesti Korporatsioonide Rühma kodukord, millega ühinesid ka EKL-i mittekuuluvad korporatsioonid väljaarvatud korp!! Filiae Patriae ja Amicitia, kes moodustasid tehnilist laadi eriseisukohtade tõttu Edustuses Eesti naiskorporatsioonide Rühma. Korporatsioonide Rühm jäi 1930. aastatel kuni Nõukogude okupatsioonini Edustuse suurimaks rühmituseks.

1929 aastal suudeti läbi suruda radikaalsed muudatused Üliõpilaslehe juures, mis varemalt oli hoidnud küllalti korporatsioonide vastast joont. Üliõpilaslehest kujundati üheskoos erapooletu üliõpilaskonna häälekandja, mis tõi ajakirjale kaasa ka suure, põhiliselt korporatsioonidest pärit tellijaskonna.

1930. aasta märtsis asutati Eesti Korporatsioonide Vilistlaskogude Liit, mis liitis EKL-iga ka vilistlaskonnad, kes tegutsesid Tallinnas, Tartus, Viljandis ja teistes eesti linnades.

1932. aastal oli EKL-i liikmeskorporatsioonide arv kasvanud 1439-le, neist vilistlased moodustasid 641, üliõpilasliikmed 627 ja üliõpilasvilistlased 171. Võrdluseks - 1939. aasta sügissemestril oli EKL-i nimekirjas kokku 2791 liiget, neist vilistlasi 1377, üliõpilasliikmeid 1141 ja üliõpilasvilistlasi 273, seega 7 aastaga liikmeskond peaaegu kahekordistus.

Eesti Korporatsioonide Liidu eestseisused 1935. aastal


Kõikidele tol ajal EKL-i kuulund korporatsioonidele oli südamelähedane hõimutöö ja selle kandmine laiematesse akadeemilistesse ringkondadesse. Pea kõigil neist olid selle töö soodustamiseks sõlmitud sõpruslepingud Soome ülikoolide üliõpilasorganisatsioonidega.
1929. aasta sügisel otsustati luua stipendium ühele soome üliõpilasele õppimise soodustamiseks Tartu Ülikoolis. Juba järgmisel aastal muudeti see stipendium alaliseks, mille tulemusena kuni 1940. aastani õppis Tartus üks soomlasest stipendiaat Helsingi või Turu
ülikoolist.

1934. aastal Sõlmis EKL kartell-leppe loomaarstide teaduskondliku korporatsiooniga Fraternitas Tartuensis, pärast korporatsiooni muutumist teaduskondade vaheliseks võeti Fraternitas Tartuensis EKL-i täisliikmeks 1937. aastal.

Tallinna Tehnikaülikooli asutamise järel 1936. aastal hakkasid EKL-i korporatsioonid looma seni Tallinnas tegutsenud koondiste juurde ka tegevkonvendiga osakondi.

1937-1938. aastal toimusid üliõpilasorganisatsioonide siseelus seoses uue Ülikoolide seadusega muudatused. Seoses Eesti Vabariigi valitsuse poolt konventidele esitatud konventide põhimõtte ja riikliku ustavuse nõudega seati sisse konvendi vanema ametipost. korp! Sakala konvendi vanemaks valiti asutajaliige ja hilisem auvilistlane Hans Silbermann. Korporatsioon Sakalast sai uue seaduse alusel 1938 aasta jaanuaris üliõpilaskonvent "Korp! Sakala". Kuigi uus seadus korporatnide elu kuigivõrd ei muutnud, tekitas see siiski suurt rahulolematust. Kui 1939. aasta augustis tegi president Konstantin Päts külaskäigu Tartusse, plaanisid paljud organisatsioonid vastuvõtul osaleda vaid väikesearvulise protestikoosseisuga. Hiljem mõeldi siiski ümber ja vastuvõturongkäik õnnestus. Järgmisel päeval algas Teine maailmasõda.

Eesti Korporatsioonide Liidu eestseisused 1940. aastal


Eesti Korporatsioonide Liidu likvideerimine Eestis

Pärast juunipööret EKL-i tegevus keelustati. Johannes Vares Barbaruse valitsus tagandas senise ülikooli rektori prof. dr. Hugo Kaho ja määras tema asemele uue nõukogudesõbraliku juhtkonna. Likvideerimisele ja sulgemisele olid määratud kõik üliõpilasorganisatsioonid. Vaatamata valitseva olukorra ohtlikkusele koordineeris EKL oma liikmeskorporatsioonide varade üleandmist, saadi luba paigutada vapid, korporatsioonide värve kandvad rapiirid ning lipud Eesti Rahva Muuseumisse, kus need säilisid kogu Nõukogude perioodi. EKL-i tegevus kodumaal katkes ligi 50-ks aastaks.

Käesoleva artikli koostamisel on kasutatud raamatuid:
Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis
Eesti Korporatsioonide Liit 50.

Loe veel:




Viimati uuendatud: 11.04.2019  

Kui soovid Sakalast rohkem teada või liituda, siis tule külalisõhtutele. Jälgi sündmusi meie Facebooki lehel.

Ajaloolised kokkuvõtted korp! Sakala Tartu ja Tallinna konvendihoonetest

Ajaloolised kokkuvõtted korp! Sakala Tartu ja Tallinna konvendihoonetest1910. aastal laskis korporatsioon Sakala endale Tartusse Veski tänavale ehitada konvendihoone. Kolmekordse juugendstiilis kivimaja projekteerisid tuntud Soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.

Loe edasi »

Kogume pärandit!

Kogume pärandit!Kas mõni sinu lähedastest või sugulastest kuulus aastatel 1908-1940 Eestis või hiljem paguluses korporatsioon Sakala liikmeskonda? Soovime oma arhiivi täiendada korporatsiooni tegevuse ja liikmetega seotud fotode, esemete ja dokumentidega. Samuti pakuvad huvi mälestused ja muu korporatsioon Sakala liikmete või tegevusega seotud info.

Loe edasi »

Liitu korp! Sakalaga!

Liitu korp! Sakalaga!Meestudeng, tule ja tutvu Sakala vennaskonnaga!  Üliõpilaskorporatsioon Sakala on akadeemiline meesorganisatsioon, mis aitab Sul tudengielust maksimumi võtta ja loob tugeva sotsiaalse võrgustiku kogu eluks. Korp! Sakalas seisab Sinu selja taga sajandijagu väärikaid eestimeelseid mehi, kes on kindlustanud Eesti omariiklust ja toetanud üksteist vankumatult ka kõige keerulisematel aegadel.

Loe edasi »

Gümnasistide mälumäng 2019

Korp! Sakala Stipendiumifond kuulutab 2019 aasta kevadel juba kuuendat aastat järjest välja gümnasistide mälumängu, mille seekordne peaauhind on nädalane reis Norrasse.

Loe edasi »

Gümnasistide mälumäng 2018

Korp! Sakala Stipendiumifond kuulutab juba viiendat aastat välja gümnasistide mälumängu, mille seekordne peaauhind on nädalane reis Türki.

Loe edasi »

2018 kevadsemestri külalisõhtud

Meestudeng, liitu Sakala vennaskonnaga! Sinu tänased valikud on homse päeva vundamendiks.

Loe edasi »

Rendi ruumid oma tähtsündmuseks
korp! Sakala majas Tallinnas või Tartus!