Sakala maja

Kuidas õnnestus ühel verinoorel üliõpilaskorporatsioonil vaid kahe aasta vanusena päris oma majja kolida? Sellist sündmuste käiku võib pretsedendituks pidada mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma mastaabis.

Korp! Sakala maja on projekteeritud ka "Estonia" ja endise "Vanemuise" teatrid planeerinud soome rahvusarhitekti  Armas Lindgreni poolt. Projekt valmis koostöös Wivi Lönniga 1910. aastal.
 
Sama aasta juulis algas ehitustöö insener Fromhold Kangro juhtimisel. 6. augustil 1910. a. pandi majale pidulikult nurgakivi lõunapoolsel nurgal. Maja valmis juba järgmise aasta sügiseks ja pidulik sisseõnnistamine toimetati 29. ja 30. oktoobril 1911. a.
 
Oma maja saamislugu saab lähemalt lugeda siit.

1914. a. läks puhkenud maailmasõja tõttu konvendihoone algul Vene, hiljem Saksa sõjaväe käsutusse. Konvent asus algul ühes suuremas toas maja kolmandal korrusel, sealt aga tuli lahkuda ja sõja lõpuni asuti üüriruumis Hobuse tänaval Lill & Hakkaja apteegi kõrval.

1935. aastaks oli liikmete hulk niivõrd kasvanud ja konvendi ülesanded mitmekesistunud, et oli vajadus teha põhjapanevaid ümberehitusi konvendi majas. Ehitustööd viidi läbi auvil! Julius Lille eestvedamisel ja vil! arh. Oameri ning insener Kaali tegelikul juhtimisel 1937. aasta sügiseks.

1941. sai konvendihoone punavägede süütepommiga pihta ja majast jäid alles vaid seinad.
 
Pärast sõja lõppu konvendihoone remonditi ja sinna asus Tartu Kunstikool.

1995. a. kevadel tagastati maja linnavalitsuse otsusega korp! Sakala vilistlaskogule. 1996. a. novembri alguses avati konvendihoone keldrikorrus taas pidevaks tegutsemiseks. 1997. a. detsembri alguseses jõuti remondiga ühele poole ka esimesel korrusel. 1998. a. tehti plaanid maja lõplikuks kordategemiseks nii seest kui väljast ja 1999 a. kevadel alustatigi remonditöödega.
 
Kõik läks plaanipäraselt ning juba augusti alguseks oli maja korras. Sakala mehed suutsid iseendale tõestada, et Sakala vaim ja ühtekuuluvustunne pole ligi 90 asutamisest möödunud aasta jooksul nõrgenenud. Tegelikult polnud maja korda saamine üldse mitte lihtne.
 
Täpsemalt saab maja renoveerimise kohta lugeda siit.

Ülevaatlikult

Majas on koos keldri- ja pööningukorrusega põrandapinda kokku üle 900 ruutmeetri. Konvent kasutab enda tegevuseks keldri- ning esimest korrust. Maja teine ja kolmas korrus on hetkel kontoripindadena välja renditud. Kaugemas tulevikus on vajadusel plaanis taas kogu maja konvendi käsutusse võtta.