Vabadusrist

Vabadusrist (algne ametlik nimetus Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi sõjaline autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega 3. märtsil 1919 (hilisema seaduse kohaselt on asutamisaeg 24. veebruar 1919). Vabadusristi autasul on kolm liiki:

* sõjateenete eest (I liik)
* isikliku vapruse eest (II liik)
* tsiviilteenete eest (III liik).

Iga liik jaguneb omakorda kolmeks järguks. Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka tasuta maa ning õppursõduritel tasuta hariduse omandamise võimalus, hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis olid seotud töö saamisega riigiameteis. See oli Eestis ainus teenetemärk, mis andis selle kavalerile ja tema perekonnaliikmeile seaduslikke privileege. Reeglina anti Vabadusrist isikutele teenete eest Vabadussõjas. Erandiks on 10 autasu, mis anti 1924. a. 1. detsembri kommunistliku mässukatse mahasurumise eest.

Vabadusristi väljaandmine lõpetati Riigikogu seadusega 19. juunil 1925. Vabadusristi võib uuesti välja anda Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul, alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest.

Kokku anti välja 3224 vabadusristi. Kuna osadele isikutele anti ka mitu vabadusristi on autasu tegelikke kavalere vähem, 3130. Lisaks anti autasu ka Verdun'i linnale Prantsusmaal ning Inglise, Prantsuse ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Välja antud vabadusristide hulgas anti I liigi esimest järku 43 ja III liigi esimest järku 111 autasu. Isikliku vapruse eest esimest järku Vabadusristi välja ei antud. I liigi esimese järgu Vabadusristi on teiste seas saanud Belgia kuningas Albert I, Taani kuningas Christian X, Suurbritannia kuningas George V ja Itaalia peaminister Benito Mussolini. Lisaks Eesti kodanikele anti Vabadusriste veel 17 riigi kodanikele.

korp! Sakala liikmeks olnud Vabaduse Risti kavalere

Martin-Friedrich Bergmann
Kolonelleitnant
(11.01.1894 - 03.01.1944)
VR II/3






Johan Holberg
Kapten
(20.02.1893 - 10.04.1978)
VR II/3








Hans Idam
Kapten
(12.04.1888 - 10.07.1962)
VR II/3








Ludvig Jakobsen
Kolonel
(30.05.1893 - 11.12.1961)
VR 1/3







Karl Arnold Jalakas
Nooremleitnant
(10.11.1901 - 03.08.1942)
VR I/3








Georg Bernhard Järveküll
Reamees
(02.09.1901 - 10.08.1953)
VR I/3






Karl Kimmel
Vanemallohvitser
(17.03.1901 - 4.03.1982)
VR II/3







Evald Kirnmann
Sanitaar-Vanemleitnant
(22.01.1895-22.05.1949)
VR II/3








Eduard Alfred Kubbo
Kolonel
(28.12.1887 - 10.06.1941)
VR I/2 ja II/3








Paul Kunnus
Kolonelleitnant
(07.11.1888 - 14.02.1942)
VR I/3 ja II/3







Maks Kurre
Ohvitseri asetäitja
(01.10.1896 - 13.02.1943)
VR II/3










Johan Laidoner
Kindralleitnant
(12.02.1884 - 13.03.1953)
VR I/1 ja III/1








Nikolai Lell
Leitnant
(14.06.1897 - 24.10.1970)
VR II/3








Paul Lill
Kindralmajor
(25.01.1882 - 13.03.1942)
VR I/2









Voldemar Paal
Reamees
(04.05.1901 - 23.06.1941)
VR II/3









Oskar Palu
Sanitaar-Kolonelleitnant
(13.07.1894 -03.02.1978)
VR I/3 ja VR II/3








Peeter Päts
Kapten
(07.03.1880 - 09.11.1942)
VR I/3








Richard Puksov
Kapral
(26.09.1898 - 25.07.1919)
VR II/3








Oskar Reiman
Sanitaar-Major
(5.11.1883 - 31.05.1941)
VR I/2








Jaak Roosson
Kapral
(11.06.1900 - 12.11.1959)
VR II/3








Theodor Rõuk
Kapten
(14.12.1891 - 21.07.1940)
VR I/2










Hans Silbermann
Sanitaar-Kolonel
(17.01.1886 — 02.06.1960)
VR I/2









Artur Sirk
Nooremleitnant
(25.09. 1900 - 02.08.1937)
VR II/3









Jaan Soots
Kindralmajor
(12.03.1880-06.02.1942)
VR I/1









Herman Stockeby
Major
(20.09.1895 - 01.07.1956)
VR II/3









Artur Tenno
Major
(21.07.1894-11.04.1963)
VR I/3









Aleksander Tõnisson
Kindralmajor
(17.04.1875 - 30.06.1941)
VR I/1