Vabadusrist

Vabadusrist (algne ametlik nimetus Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi sõjaline autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega 3. märtsil 1919 (hilisema seaduse kohaselt on asutamisaeg 24. veebruar 1919). Vabadusristi autasul on kolm liiki:

* sõjateenete eest (I liik)
* isikliku vapruse eest (II liik)
* tsiviilteenete eest (III liik).

Iga liik jaguneb omakorda kolmeks järguks. Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka tasuta maa ning õppursõduritel tasuta hariduse omandamise võimalus, hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis olid seotud töö saamisega riigiameteis. See oli Eestis ainus teenetemärk, mis andis selle kavalerile ja tema perekonnaliikmeile seaduslikke privileege. Reeglina anti Vabadusrist isikutele teenete eest Vabadussõjas. Erandiks on 10 autasu, mis anti 1924. a. 1. detsembri kommunistliku mässukatse mahasurumise eest.

Vabadusristi väljaandmine lõpetati Riigikogu seadusega 19. juunil 1925. Vabadusristi võib uuesti välja anda Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul, alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest.

Kokku anti välja 3224 vabadusristi. Kuna osadele isikutele anti ka mitu vabadusristi on autasu tegelikke kavalere vähem, 3130. Lisaks anti autasu ka Verdun'i linnale Prantsusmaal ning Inglise, Prantsuse ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Välja antud vabadusristide hulgas anti I liigi esimest järku 43 ja III liigi esimest järku 111 autasu. Isikliku vapruse eest esimest järku Vabadusristi välja ei antud. I liigi esimese järgu Vabadusristi on teiste seas saanud Belgia kuningas Albert I, Taani kuningas Christian X, Suurbritannia kuningas George V ja Itaalia peaminister Benito Mussolini. Lisaks Eesti kodanikele anti Vabadusriste veel 17 riigi kodanikele.

korp! Sakala liikmeks olnud Vabaduse Risti kavalere





Martin-Friedrich Bergmann
Kolonelleitnant
(11.01.1894 - 03.01.1944)
VR II/3







Johan Holberg
Kapten
(20.02.1893 - 10.04.1978)
VR II/3








Hans Idam
Kapten
(12.04.1888 - 10.07.1962)
VR II/3









Ludvig Jakobsen
Kolonel
(30.05.1893 - 11.12.1961)
VR 1/3








Karl Arnold Jalakas
Nooremleitnant
(10.11.1901 - 03.08.1942)
VR I/3








Georg Bernhard Järveküll
Reamees
(02.09.1901 - 10.08.1953)
VR I/3







Karl Kimmel
Vanemallohvitser
(17.03.1901 - 4.03.1982)
VR II/3








Evald Kirnmann
Sanitaar-Vanemleitnant
(22.01.1895-22.05.1949)
VR II/3








Eduard Alfred Kubbo
Kolonel
(28.12.1887 - 10.06.1941)
VR I/2 ja II/3









Paul Kunnus
Kolonelleitnant
(07.11.1888 - 14.02.1942)
VR I/3 ja II/3







Maks Kurre
Ohvitseri asetäitja
(01.10.1896 - 13.02.1943)
VR II/3










Johan Laidoner
Kindralleitnant
(12.02.1884 - 13.03.1953)
VR I/1 ja III/1








Nikolai Lell
Leitnant
(14.06.1897 - 24.10.1970)
VR II/3








Paul Lill
Kindralmajor
(25.01.1882 - 13.03.1942)
VR I/2









Voldemar Paal
Reamees
(04.05.1901 - 23.06.1941)
VR II/3









Oskar Palu
Sanitaar-Kolonelleitnant
(13.07.1894 -03.02.1978)
VR I/3 ja VR II/3








Peeter Päts
Kapten
(07.03.1880 - 09.11.1942)
VR I/3








Richard Puksov
Kapral
(26.09.1898 - 25.07.1919)
VR II/3








Oskar Reiman
Sanitaar-Major
(5.11.1883 - 31.05.1941)
VR I/2









Jaak Roosson
Kapral
(11.06.1900 - 12.11.1959)
VR II/3









Theodor Rõuk
Kapten
(14.12.1891 - 21.07.1940)
VR I/2










Hans Silbermann
Sanitaar-Kolonel
(17.01.1886 — 02.06.1960)
VR I/2









Artur Sirk
Nooremleitnant
(25.09. 1900 - 02.08.1937)
VR II/3









Jaan Soots
Kindralmajor
(12.03.1880-06.02.1942)
VR I/1









Herman Stockeby
Major
(20.09.1895 - 01.07.1956)
VR II/3









Artur Tenno
Major
(21.07.1894-11.04.1963)
VR I/3








Viimati uuendatud: 12.01.2011  

Järjepidevus. Tähtteoseid Tartu akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide kunstikogudest

Järjepidevus. Tähtteoseid Tartu akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide kunstikogudest18. novembril kell 17 avatakse Tartu Ülikooli kunstimuuseumis näitus „Järjepidevus. Tähtteoseid Tartu akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide kunstikogudest“. Näitus esitab valiku Tartus tegutsevatele üliõpilasseltsidele ja korporatsioonidele kuuluvatest maalidest, graafikast ja skulptuuridest ning on pühendatud emakeelse ülikooli 95. aastapäevale.

Loe edasi »

2014. aasta esseekonkursi võitjad

Korp! Sakala kuuenda abiturientidele suunatud esseekonkursi tulemused on selgunud! Teemal "Milleks meile puhas emakeel? Ükskõiksest suhtumisest igapäevasesse keelekasutusse" kirjutas 35 noort. Neist valis stipendiumifondi komisjon taas suurte raskustega välja esikolmiku: Esimene koht ja 600€ - Laura Evisalu (Tallinna 32. Keskkool, 12. klass, juhendaja Eha Aare).Loe esseed.

Loe edasi »

Vabadussõja-teemaline konverents ja Otto Michelmanni mälestustahvli avamine

Vabadussõja-teemaline konverents ja Otto Michelmanni mälestustahvli avamineHead akadeemilised sõbrad! Sel sügisel tähistab korporatsioon Sakala oma 105. aastapäeva. Juubeliks oleme taastanud ennesõjaaegse mälestustahvli Vabadussõjas hukkunud omaaegsele seniorile Otto Michelmannile.

Loe edasi »

Jalgpalliturniiri karikas taas kodus

Korp! Sakala meeskonnal õnnestus üle paar aasta võita taas akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniir.

Loe edasi »

Kogume pärandit!

Kas mõni sinu lähedastest või sugulastest kuulus aastatel 1908-1940 Eestis või hiljem paguluses korporatsioon Sakala liikmeskonda? Soovime oma arhiivi täiendada korporatsiooni tegevuse ja liikmetega seotud fotode, esemete ja dokumentidega.

Loe edasi »

Korp! Sakala infoleht Facebookis

Korporatsioon Sakala liikmete üks juba aastal 1908 paika pandud eesmärkidest on, "et ikka laialdasemad rahvahulgad haridusest osa saaksid ja nad ka sellejärele rohkem õigusi omaksid". Et laiad rahvahulgad meid ikka üles leiaksid, on korporatsioon Sakala kõigi nende inimeste jaoks oma konvendi sisse seadnud ka Facebooki.

Loe edasi »

Rendi ruumid oma tähtsündmuseks
korp! Sakala majas Tallinnas või Tartus!