Lauluraamat

NB! Otsingusõna otsitakse nii laulude pealkirjadest kui ka laulude tekstidest.
Kui sa ei leia otsitavat laulu, siis täpsusta enda märksõna!

Laulikus on 532 laulu, neist 152 koos saateakordidega

Kuldne Akadeemia

sõnad G.H. Schneider, viis Otto Lob, tõlge C.Ch. Frey

         C        Fmaj7    C
Kord ammumöödunud kaugetel tundidel
            G            C
mind valdas võimas vaimustus.
          C        Fmaj7   C
Kuis sume-magusalt uniselt uimaselt
            D7              G
mind kandis kuldne koiduhahetus.
             G7        G
Nii hing kui rahatasku kerged!
          Cm          G
Ei mingit muret, kohustust!
        F          C
Ma olin sisemiselt õndsam,
             G               C 
kui vürst on varas rikas tohutult.
      F           C
:,:Ma ise õndsaim vürst oo jaa,
   G              C
oh kuldne Akadeemia:,:

Mu isa kirjades korduvalt korrutas:
"sa õpi hoolsalt ainiti".
Kuid kogemata, mu enese tahtmata,
sai saatus sootuks teiseti.
Sain maitsta karget kesvamärja ma,
ja vihast verd, kui näos rapiir.
Kõik vali pummelung ning taplus -
see on ju buršielu peamotiiv!
:,:Kuis kulges kuldne rebaspõlv,
oh kuldne Akadeemia:,:

Ma uitasin Tartu uulitsail, platsidel,
kus edvistasid kõik need neiuksed.
Nii tähtsust täis kergitasin siis teklit ma veel,
ja peletasin kõik nei' peiuksed.
Vast vallutasin siira innuga
sääl iga süüta südame,
sai siiski üks vaid tundma õnne,
ja olla üks ja ainus minule.
:,:See kõikse kauneim ütlen ma,
oh kuldne Akadeemia:,:

Semestrid, aastad ja tiitlid on tüütand
mind vana vilund võitlejat.
Mu oimud halliks on ajastud rüütand,
ei ole must nüüd enam sõitlejat.
Ei meelest läe mul mitte eales see,
kuis kulges priius-paradiis,
mu elu rõemsaim aeg on alles,
mu mälestusis nõnda meeletuis.
:,:Su hingust aiva tunnetan,
oh kuldne Akadeemia.:,:



Märkused:
Laulu saksakeelset esitust saab kuulata siit:
http://www.youtube.com/watch?v=9Ivx1ydLMFI
  
Algsed sõnad saksa keeles:

Als noch Arkadiens goldne Tage mich jungen Burschen angelacht
wie hab ich da in süßem Taumel die frohen Stunden hingebracht
leicht war mein Herz und leicht mein Wechsel, die gar zu bald davon gerauscht
Und doch hätt ich mit keinem Fürsten in jener Seligkeit getauscht
war selbst ein Fürst der Freude ja, o goldne Akademia!

Zwar tät mein Vater häufig schreiben: Mein Sohn, geh ins Kollegium
doch oftmals wider meinen Willen bracht mich der Zufall neckisch drum
bald galt´s ein Fäßchen anzustecken, bald lag ich draußen auf Mensur
Die Lust am Zechen und am Pauken lieg in des Burschen Frohnatur
Wer schilt das krasse Füchslein da? o goldne Akademia!

Ging ich entlang die engen Gassen, aufs Haupt das Cerevis gedrückt
hei, wie die schmucken Mädchen lachten, wenn freundlich ich emporgenickt
den Weibern wohlgewogen, als stets verliebter Musensohn
gern hätt ich aller Herz besessen, doch eines war mein eigen schon
des schönsten Mädchens, das ich sah, o goldne Akademia!

Ach, pfeilschnell flogen die Semester, ein altes Haus nennt man micht heut
nun hat auch mir auf meine Locken der Winter seinen Reif gestreut
doch nimmer will ich dich vergessen, der holden Freiheit Paradies
die schönste Zeit in meinem Leben, da ich noch flotter Bursche hieß
stets bleib ich dir im Geiste nah, o goldne Akademia!