Tartu konvendihoone kuni 1940. aastani
Vastvalminud Korp! Sakala konvendihoone.
Korporatsiooni majaehitus algas 1910. aasta juulis ning valmis 1911. aasta sügisel. Kaua aga ei saanud noor korporatsioon oma majas tegutseda. 1914. aastal alanud Maailmasõja tõttu võeti Sakala maja mitmesuguste vene asutuste käsutusse. Aprillis 1915 kolis konvendi ruumidesse Punase risti haigemaja ja konvendil tuli leppida vaid paari toaga teisel korrusel. Hiljem koliti haigemaja laienemise tõttu konvent esmalt kolmandale korrusele ning kui Saksa okupatsiooni ajal toodi majja Saksa Offizersheim, leidis konvent ulualuse Hobuse tänaval vilistlaste Lille ja Hakkaja majas. Vabadussõja aastaid meenutab vil! Rasmus Kangro-Pool järgmiselt: "Enamlaste Tartus olles hoiti „Sakala” maja väga korras, kuid üliõpilasi seal muidugi ei olnud. Hiljemini asusid sinna Soome vabatahtlikud, ja kui need lahkusid, siis oli maja kuidagi nagu tormist läbi käinud."
Vastvalminud Korp! Sakala konvendihoone.
1920. aastal sai korporatsioon maja tagasi. Samast ajajärgust pärines ka saalis kasutusel olnud stiilne talupoeglik mööbel. Esimesed sõdadejärgsed aastad kuulusid kohanemisele muutunud olukorras ja maja korrastamisele. 1923. aasta sügisel arutas vilistlaskogu maja ümberehitamise küsimust ja otsustas järk-järgult konvendile võtta maja teise korruse. Esialgu sooviti konvendi käsutusse võtta pool korrust ning ehitada sinna vehklemise ja võimlemise saal ning suurem lugemistuba. Esitati plaan esimese korruse saali põhjapoolsete akende kinnipanekuks. Arutluse all oli ka köögi keldrisse paigutamine, kuid see küsimus jäi esialgu lahtiseks. Maja ümberehitusest arutati ka järgnevatel aastatel kuid reaalsete tegudeni jõuti alles 1928. aastal. 1928. aasta ümberehitusega võeti konvendi käsutusse kogu teine korrus, kuhu rajati vilistlaste tuba, konvendi ametnike ruum, lugemistuba ning võimlemistuba. Köögi ümberpaigutamisest keldrisse esialgu loobuti.
Vaade korp! Sakala vapisaalile 1922. aastal
Vabadussõja mälestusplaat konvendi saalis
Villem Saarsen meenutab: Me pidasime suursuguseks Sakala omaaegse seeniori Otto Michelmanni kuju, kes Ratsarügemendi ridades isamaa-altarile tõi oma noore elu. Konvendis tõsteti üles tema mälestuse jäädvustamise küsimus, mis lahendati nõnda, et otsustati koosolekutesaali seina müürida lahingus langenud ratsaniku kuju.
Vaade Vabadussõja mälestusplaadile korp! Sakala konvendi saalis
Ratsarügemendi 10. aastapäeva tähistamise raames avati 12. novembril 1927 konvendi saali põhjapoolsel otsaseinal mälestustahvel Vabadussõjas langenud konvendi seniorile Otto Michelmannile Ratsarügemendi eestvedamisel mälestusplaat. Kujur Anton Starkofpi valmistatud mälestustahvli puidust alusel oli ratsaniku bareljeef ja reljeefsete tähtedega tekst:
OTTO MICHELMAN / STUD IUR / PRAESES SACALAE / NATUS 28-XI-1892 / VOLUNTARIUS DIMICANS / PRO LIBERTATE PATRIEAE / CECIDIT AD NARVAM / 18-I-1919
ning mõõga ja tammeoksa kujutis. Mälestustahvli alla oli kinnitatud Ratsarügemendi lipu miniatuur hõbedast pärjakesega. Taastatud mälestustahvel avati pidulikult 12. novembril 2014.
Ettevalmistused suuremaks ümberehituseks
Ümmarguselt viie aasta möödudes seisis aga Sakala jällegi vana probleemi ees: ruumid olid uuesti kitsaks jäänud ja mitmeski osas tegeliku elu nõuetele mittevastavaiks muutunud. Karl Grau meenutab: Minu vilistlaskogu esimeheks olemise ajal 1932-34 pandi pearõhk tubade ajakohasele sisustamisele. Ksv! E. Birki juurest Tallinnast muretseti nägus söögitoamööbel ja ilus ning mugav võõrastetoa-sisseseade.
Korp! Sakala konvendihoone 1930. aastatel.
1933. aastal otsustati korporatsiooni 25. juubeli puhul asuda maja lõplikule ümberehitusele. Taheti suurendada lugemistuba ning viia eeskojast trepp otse teisele korrusele. Kuna konvendi ahjud olid korrast ära otsustati maja üle viia keskküttele. Arhitekt Ottomar Puumannilt (alates aastast 1936 kandis ta nime Ott Puuraid) käest telliti siseruumide ümberehituse projekt ning arhitektidelt Hendrik Otlootilt ja O. Puumannilt keskkütte projekt ning eelarve. Arhitekt Puuman esitas kolm varianti siseruumide ümberehituse kavast kuid sellisel kujul jäi ümberehitus teostamata. Samuti ei läinud käiku keskküttele ülemineku projekt.
1936. aasta kevadel otsustas Vilistlaskogu asuda konvendihoone lõplikule väljaehitamisele ning täielikule ümberehitusele. Konvendi kasutusse sooviti võtta ka maja keldri- ja kolmas korrus. Lõplikud ümberehituse plaanid valmistas vil! dipl. ins. Konstantin Kaal ja nende plaanide järgi pidid ümberehitustööd esialgu algama juba 1936. aasta suvel. Kuna ümberehitustööd oleksid sellisel juhul jäänud sügissemestri sisse, ning et parasjagu olid linnas toimuva rohke ehitustegevuse tõttu ehitustööde hinnad väga kõrged otsustati ettevõtmine järgmisesse aastasse edasi lükata ning esialgu piirduda vaid hädapäraste koristus- ning parandustöödega.
Korp! Sakala konvendihoone 1930. aastatel.
Ümberehitustöödega alustati 1937. aasta aprillis vil! dipl. ins. Albert Oameri juhatusel. Ehitustöid valiti läbi viima Usaldusühing "Maja" Joh. Tallo ja Ko. 7. aprillil 1937 ehitaja poolt esitatud hinnapakkumise järgi arvestati ümberehitustööde lõplikuks hinnaks 13500 krooni.
1937. aasta ümberehituse kirjeldus
Ümberehitustööd kestsid kokku viis ja pool kuud ning lõppesid septembri keskel. Ümberehitustööde käigus lammutati ahjud, liigsed korstnad ja suitsulõõrid ning pliit. Majja ehitati keskküte reguleeritavate radiaatoritega ning ajakohane veevärk ning kanalisatsioonitorustik. Vahetati välja kogu sanitaartehnika, elektrisüsteem ajakohastati ning kõik elektrijuhtmed pandi krohvi alla. Kööki paigutati elektriventilaator. Majja ehitati söögilift võimaldamaks keldrikorruse köögist söökide mugavamat ülakorrusele toimetamist.
Korp! Sakala konvendi saal pärast 1937. aasta ümberehitust.
Keldriruumides tasandati seintest väljaaulatuvaid kive seinte tasapinda saamiseks ning enamuse ruumide seinad krohviti. Suurendati keldrikorrusel asuvaid aknaid mis varustati raudrestidega kaetud valguskastidega. Lisaks maja lõunaosas asuvale keldrit ja esimest korrust ühendavale trepile tehti maja põhjaossa veel teine, betoonist keerdtrepp mille astmed kaeti tammelaudadega. Keldriruumidesse pandi punnitud laudadest põrandad, keskkütte katlaruumi ning sahvritesse valati aga betoonpõrandad.
Esimesel korruse saalis vahetati välja senised kandetalad ning asendati need uute raudtaladega. Uued talad ei ulatunud enam lae pinnast välja vaid olid sellega tasapinnas. Esimesele korrusele tehti uued tammepuust parkettpõrandad. Varem maja põhjaosas asunud esimeselt korruselt teisele viiv trepp lammutati ning uus trepp rajati maja lõunaosas olevasse eeskotta. Trepi astmed kaeti tammepuuga. Kuni teise korruseni tehti trepile tammepuust viilungitega käsipuud.
Korp! Sakala konvendihoone ruumiplaan pärast 1937. aasta remonti. Esimene korrus.
Ümberehitusega ühendati konvendi kõik korrused ühtseks tervikuks. Täies ulatuses võeti kasutusele maja keldrikorrus - seal asusid nüüd köök, garderoob ning tualetid, lisaks veel kamina ning raskepärase mööbliga õllesaal ning söögiruum lihtsamaks einestamiseks.
Konvendi esimene korrus oli mõeldud ning kujundatud täielikult esinduskorraks. Varem esimesel korrusel asunud köögist, serveerimistoast ja sahvrist sai uus söögituba, kuna endine söögituba (keskel, kaares seinaga aia poole) lisandus pärast ukseavade suurendamist hallile. Saali suurendati põhjapoolsete ruumide arvelt ning seest poolt müüriti kinni saali põhjapoolses otsaseinas olnud aken. Samuti müüriti kinni uue söögitoa lõunaseinas olnud aken. Saalile paigaldati suurem, kolme poolega uks. Esimesel korrusel asuvasse Olemise toa nurka ehitati kamin ning ruumi otsaseinale maaliti korp! Sakala vapp ning korporatsioonide Vironia, Fraternitas Estica ja Ugala vapikilbid. Varem Olemise toas seintel olnud coetuste pildid paigutati mujale.
Korp! Sakala konvendi Olemise tuba pärast 1937. aasta ümberehitust.
Konvendi teisel korrusel muudeti põhiliselt aiapoolset osa, kuhu loodi üks suurem tuba vilistlaskogule ja avar tualettruum. Lisaks asusid teisel korrusel veel lugemistuba, külalistetuba, paukimisvarustuse hoiuruum, piljardisaal ning eestseisuse ruumid. Mansardkorruse plaan jäi peaaegu endiseks, seal asusid ruumid ksv!!-le väljaüürimiseks, vannituba, teenijatuba ja väiksem korter konvendi einelaua pidajale.
Korp! Sakala konvendihoone ruumiplaan pärast 1937. aasta remonti. Teine korrus.
Sisekujundus ja mööbel
Ümberehitustööde juures oli sisekujunduse alaseks nõuandjaks kunstnik Peet Aren, kelle kavandite kohaselt valmistati muuhulgas ka konvendi valgussisseseade. Eriti võis tema nõuaandvat kätt ja silma märgata konvendi vapisaalis, kus dekoratiivsus eriti värvide valikus silma paistis. Kogu vapisaalile sobivaks dekoratsiooniks on suured algupärased armatuurid. Samuti on armatuurid teistes ruumides geomeetrilisi vorme taotlevaiks dekoratiivseks kaunistusteks. Keldrikorra valgustid olid raskepärasused raudsepised mis telliti firmalt „Tilga ja Ko“.
Korp! Sakala konvendi söögituba pärast 1937. aasta ümberehitust.
Ruumid möbleeriti poolpehme raske tammepuumööbliga. Kapid, riiulid ja vaheseinad valmistati saarepuust. Geomeetrilise kujundusega tapeedid kavandas J. Rammul. Samuti sisustasid konventi tema poolt kavandatud eestipäraste motiividega vaibad ja akende eesriided.
Maja sisustamisega jõuti lõplikult valmis 1937. aasta sügiskommersiks. 1937. aasta ehitus- ja sisustustööde tegelikuks kogumaksumuseks kujunes 25000 kr. Maja pidulik sisseõnnistamise talitus ning aktus toimusid 14. novembril läbiviiduna vil. õp. Aleksander Benderi poolt.
Konvendihoone oli korp! Sakala käsutuses veel vaid mõned aastad. 1940 aasta suvel suleti korp! Sakala ja teised üliõpilasorganisatsioonid nõukogude võimu poolt. Auvil! Heinold Okas meenutab: „Üliõpilasorganisatsioonide ja nende vilistlaskogude likvideerimine sai alguse 1940. aasta suvel, likvideerimist teostas Tartu Ülikooli valitsus. Enne, kui toimus korp! Sakala likvideerimine, toimus konvendi väljakolimine ning maja ülevõtmine mingi Leningradist pärit eestlastest koosneva väeosa staabi tarvis. 18. juuni hommikul 1940 nõuti otsekohest majast väljakolimist. Sama päeva õhtul ning järgnevatel päevadel toimus konvendis oleva vallasvara väljakolimine. Vallasvara veeti auvil! Julius Lille maja taga asunud laoruumidesse ja liikmete korteritesse. Maja ülevõtmise komisjon nõudis mööbli tagasitoomist, mistõttu suurem osa vallasvarast tuli jälle konvendi hoonesse tagasi transportida.“
Loe veel:
Viimati uuendatud: 15.08.2015
1910. aastal laskis korporatsioon Sakala endale Tartusse Veski tänavale ehitada konvendihoone. Kolmekordse juugendstiilis kivimaja projekteerisid tuntud Soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.
Kas mõni sinu lähedastest või sugulastest kuulus aastatel 1908-1940 Eestis või hiljem paguluses korporatsioon Sakala liikmeskonda? Soovime oma arhiivi täiendada korporatsiooni tegevuse ja liikmetega seotud fotode, esemete ja dokumentidega. Samuti pakuvad huvi mälestused ja muu korporatsioon Sakala liikmete või tegevusega seotud info.
Meestudeng, tule ja tutvu Sakala vennaskonnaga! Üliõpilaskorporatsioon Sakala on akadeemiline meesorganisatsioon, mis aitab Sul tudengielust maksimumi võtta ja loob tugeva sotsiaalse võrgustiku kogu eluks. Korp! Sakalas seisab Sinu selja taga sajandijagu väärikaid eestimeelseid mehi, kes on kindlustanud Eesti omariiklust ja toetanud üksteist vankumatult ka kõige keerulisematel aegadel.