Sakala "Soome silla" rajajana

Võib öelda, et Sakala akadeemilised Soome suhted on koguni vanemad kui korporatsioon ise. Juba enne oma ametlikku avamisaktust 1909. a. novembris oli Sakala jõudnud sõlmida sõprussuhted Soome üliõpilaskonnaga. Nimelt 1909. a. suvel oli Sakala võõrustanud Tartus esinemisreisil viibinud Helsingi üliõpilasvõimlejaid. Nemad olid nii vaimustunud Sakala kostitamisest, et kutsusid peagi korporatsiooni vastukülaskäigule Helsingisse. Sakala reis läks lahti sama aasta oktoobris, millal 17 sakalanust sõitsid Helsingisse Soome üliõpilaskonna külalisteks._{(Sepp 1994:49)}

Sakalanused külas soome üliõpilastel 1909 aasta oktoobris

Mõlemad kohtumised olid Soome ja Eesti suhetes esimesed, kus hõimurahvaste tudengid suuremal hulgal külastasid teineteist üliõpilasorganisatsioonide tasemel. Külaskäigud jätkusid järgmisel aastal. Sakala kaks esindajat võtsid osa Helsingi uue üliõpilasmaja sisseõnnistamispeost. Samuti ka kaks Soome üliõpilaskonna esindajat viibisid Sakala maja avamispeol. Sakala oligi enne I Maailmasõda ainuke Tartu üliõpilasorganisatsioon, kes mitte ainult isikute vaid ka ametlikul tasemel tahtis arendada suhteid Soome akadeemilise noorsooga. Suhtlemist proovisid jõudumööda takistada Vene sandarmid, kes põlgusega suhtusid “mongolirahvaste ühinemispüüetesse”._{(Sepp 1994:49)}
 
Külaskäikudele lisaks ehitas Sakala konkreetselt sõna otseses tähenduses “Soome silda”. Nimelt korporatsiooni maja kavand telliti Soomest arhitektide Wivi Lönni ja Armas Lindgreni käest. Nemad olid nimekad arhitektid, kelle kavandi järgi oli hiljuti valminud Helsingi uus üliõpilasmaja. Seda võib pidada Sakala majast natuke vanemaks ja suuremaks paralleelehituseks._{(Sepp 1994:49)}

korp! Sakala auvilistlane Oskar Rütli abikaasaga

Sakala Soome suundumise ristiisa oli vilistlane, advokaat Oskar Rütli. Ta oli tähtsaim Sakala asutajavilistlane ja organisatsiooni majandusliku heaolu võimaldaja. O. Rütli oli 1906. a. alates abielus soomlanna Mimmi Aueriga, kes oli pärit tuntust ja jõukast haritlaste suguvõsast. Abielu võimaldas O. Rütlil tutvuda juhtivate soomekeelsete tegelastega ja olla kursis Soome sündmustega. Heade sidemete tõttu nimetati Oskar Rütli 1928. a. Soome konsuliks Tartus. Rütlite erakordselt uhket kodu külastasid kõik Tartus peatuvad Soome tähtsad tegelased - diplomaatidest ja ärimeestest kuni teadlaste ja kirjanikkudeni._{(Sepp 1994:49)}