Sakala ajalugu

Korp! Sakala on teiseks Eesti pinnal loodud eesti korporatsiooniks. 1907 a. sündis esimese Tartu eesti korporatsioonina Fraternitas Estica. Kaks aastat hiljem, alustas Sakala. Nii Frat! Estica kui ka Sakala asutamise põhjuseks said eelkõige vastuolud Eesti Üliõpilaste Seltsis - mõlema korporatsiooni asutajaliikmete tuumiku moodustasid just EÜS-ist lahkujad. EÜS-is oldi selleks ajaks loobutud algkorporatsiooni Fraternitas Viliensis taastamisest, kelle värvid sinine, must ja valge algselt olid. Seltsis ei valitsenud enam vendlus ja üksmeel, pigem valitses Jaan Tõnissoni diktaat. Paljud olid aga veendunud, et rahvuslikud ideaalid ja korporatiivne organiseerumisvorm on ühildatavad.

Peale Frat! Estica asutajaliikmete lahkulöömist kujunes EÜS-is Pernavia grupeering. Sakala auvil! Oskar Rütli on selle grupi liikmeid kirjeldanud kui soliidseid õppijaid, kes olid väga rahvuslikult meelestatud

Siht 1890 a. kinnitamata jäänud korp! Frat! Viliensise taastamiseks oli Pernavia grupeeringu liikmete hulgas taas üles tõstatatud. 14. novembril 1908 a. lükkas EÜS-i koosolek tagasi plaani, mille järgi loodav Frat! Viliensis oleks jäänud EÜS-i juurde eraldi osakonnana. Kuna kokkuleppele ei jõutud, otsustas Pernavia grupp võtta suuna iseseisva korporatsiooni asutamiseks.

5. novembril 1908 a. vil! Oskar Rütli korteris Raekoja tänavas 23 ksv!! osavõtmisel koosolek, kus võeti vastu ja koostati uue korp!-i põhialused.

Põhimõtted sõnastati lõplikult 1909. aasta kevadel väljatöötatud kodukorras: rahvuslus; rahvameelsus; kehakarastus ja tervishoid;eneseharimine; «üks kõigi eest, kõik ühe eest» ning karskuse mõtte pooldamine (alkoholi tarvitamine konvendi ruumides lubati pärast mitu aastat kestnud vaidlusi alles 8. oktoobril 1915. a.).

18. novembril 1908 a. peeti ülikooli peahoones iseseisva korporatsiooni asutamiskoosolek. 24. novembril 1908. a. otsustati asutatava korp!-i nimeks võtta "Sakala".

Esimest korda astuti sini-violett-valgetes värvides üles 1909 a. suvel Tartus toimunud Eesti Muusika Päevadel. 1909. a. 14. novembril pidas korp! Sakala oma ametliku ava-aktuse ja esimese balli Tartus tookord Holmi tänavas nr. 12 asuvas konvendi ruumides. Sellest päevast peale alustas korp! Sakala ametlikult oma tegevust, mille tõttu 14. nov. loetakse ka korp!-i asutamise aastapäevaks.

Korp! Sakala Veski tänava maja algatajaks ja finantseerijaks sai auvil! Oskar Rütli. Pingutus oma kodu muretsemiseks oli suur ja see äratas tähelepanu ka Tartu tollases seltskonnas. Maja plaani valmistas kuulus soome arhitekt Armas Lindgren, kes valmistas plaanid ka kahele Eesti suurehitisele - teater Estoniale ja väiksele Vanemuisele. 6. augustil 1910. a. pandi majale lõunapoolsel nurgal pidulikult nurgakivi.


Korp! Sakala tegeles aktiivselt välissuhtlusega - sõlmiti sõpruslepped 1929 a. Hämäläis-Osakuntaga ja 1939 a. ainsa eesti üliõpilasorganisatsioonina Rootsi üliõpilastega, Gästrike-Hälsinge Nationiga.

Korp! Sakalat on sagedasti seostatud vabadussõjalaste liikumisega, seda üsnagi põhjendatult. Sakalasse kuulusid sellised vapside juhid nagu Artur Sirk, Karl Arnold Jalakas ja Theodor Rõuk. Rahva hulgas populaarsed vapsid, kes üritasid lahendada põhiseaduslikku kriisi demokraatlikul teel, kõrvaldas poliitikaareenilt Konstantin Päts oma sõjalise riigipöördega 1934 a. 12.märtsil. Vapside suur kontsentratsioon ei tähendanud aga Sakala politiseerumist, korporatsioon jäi ikka apoliitiliseks.

Korp! Sakala ridadesse on kuulunud sellised oma ala suurkujud nagu ajaloolased Hendrik Sepp ja Juhann Vasar, psühholoog Konstantin Ramul, Eesti raamatukogunduse rajaja Friedrich Puksoo ning luuletaja Henrik Visnapuu.

1940 a. suvel peatus korp! Sakala tegevus Eestis aastakümneteks. Tegevust jätkati aga paguluses. Rootsis, Saksamaal, USA-s, Kanadas, Inglismaal ja Austraalias asutati Sakala koondised.

1941. a. sai konvendihoone süütepommiga pihta ja majast jäid alles vaid seinad. Pärast sõja lõppu konvendihoone remonditi ja sinna asus Tartu Kunstikool.

Olude muutumisega sai uuesti võimalikuks tegutsemine Eesti pinnal. 12. maist 1989 a. taasavati Sakala jälle Tartus. 25. aprillil 1995 tagastati korp! Sakalale Veski tänava konvendihoone, mille esimene korrus avati pidulikult 1997 a. sügiskommersi ajal. Kogu konvendihoone renoveerimistööd lõppesid 1999 a. augustis.

Kasutatud kirjandus:

*Oskar Rütli mälestused
*Verbum Habet Sakala 1959
*Spes Patriae
*Sakala arhiivifond (1760)