Pagulusaastad

Teine maailmasõda koos kõigi oma eel- ja järelmõjudega tabas korp! Sakalat sama rängalt kui meie kodumaad ja rahvast. Kevadsemestril 1940 kuulus EKLi nimestiku kohaselt ametlikult korp! Sakalasse 418 liiget. Kui 1945. a lõpupoolel oli võimalus kokkuvõtet teha vabasse maailma pääsenud sakalanuste kohta, selgus, et umbes 250 meest oli alles: teised kas küüditatud, langenud või teadmata kadunud. Hilisemad andmed tõid teateid, et mõned on kodus. Visadus, sirgejoonelisus, sõjamehelik algatusvõime ja poliitiline otsekohesus, mis kasvanud sakalanustele omaseks pikkade aastate kestel, olid tungideks, mis vabas maailmas sundis meid oma ridu koondama.


korp! Sakala Stockholmis 1950. aastal

Peale Teist Maailmasõda elas Sakala liikmeid üle kogu maailma: Rootsis, Saksamaal, USA’s, Kanadas, Inglismaal, Austraalias, Argentiinas, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Hollandis, väljasaadetuina paljudes paikades üle Nõukogude Liidu ja loomulikult Eestis.

Rootsis, suhteliselt ligemal kodumaale olid 1944 a. kanda kinnitanud üle 80 sakalanuse. Auvil! Julius Lille algatusel alustati perioodilisi kokkutulekuid 1945 aasta juuli kuus kohvik Kjellsoni ruumides, millist aega faktiliselt tuleb pidada koondise asutamise ajaks, ehkki koondise põhikiri võeti vastu alles 12. veeb. 1946.

Suures põgenikevoolus oli Saksamaale kogunenud arvukam pere sakalanuseid ja 1. mail 1946 toimub korp! Sakala Saksamaa koondise asutamine Augsburgis: vil! vil! O. Rütli, S. Kook, P. Saar ja teised.



korp! Sakala New Yorgis 1951. aastal

Korp! Sakala Ameerika koondis asutati 2. augustil 1949 vil! H. Kurmani, J. Vasari ja A. Naerise õhutamisel.

Korp! Sakala Kanada koondis asutati 5. märtsil 1950 vil! vil! E. Kuuskne, E. Varamäe ja A. Toigeri algatusel.

Korp! Sakala koondis lnglismaal asutati 22. oktoobril 1950 Leicesteris vil! A. Mere, H. Mereti ja b! vil! R. Randese juhtimisel.


Sakalanused Sydneys 1951 aasta sügisel

Korp! Sakala koondis Austraalias asutati 1. detsembril 1950 Sydneys ksv. P. Kutsari, E. Maasepa ja vil! E. Mägi algatusel.

Argentiinasse rännanud sakalanused alustasid koondisena tegevust 1950 aasta lõpul vil. A. Reio, H. Vari ja E. Talvari juhendamisel.

Tänapäeval on veel alles jäänud Kanada, Rootsi ning Austraalia koondised.


korp! Sakala Kanada koondis sügiskommershil 1995

Vaatamata kõigile raskustele ja sõdadele olid sakalanused paguluspäevade ajal kindlad ühes veendumuses: eesti noorus vabas maailmas peab jääma püsima, kord taas vabanevale kodumaale kasuks, ja nende hulgas peab olema mehi, kes viivad Sakala Eestisse – Tartusse tagasi.