Korp! Sakala asutamine

20. sajandi alul valitses kogu eesti üliõpilaskonda kehastavas Eesti Üliõpilaste Seltsis vaadete erinemine küsimuses, kas jätkata püüdeid korporatiivsete põhialuste restaureerimiseks või jääda rahule varemalt saksa ringkondade poolt osutatud opositsiooniga ja jätkata tegevust akadeemilise seltsina. Liikmete lahkumisega, kes asutasid korp! Fraternitas Estica, ei vaibunud need erivaated EÜS’is. Korporatsioon Frat. Viliensise elustamiseks jätkas püüdluseid EÜS’is kujundunud nn Pernavia grupp, mille eesotsas olid Pärnu gümnaasiumi lõpetanud mehed, nagu Artur Jung, Johan Puskar, Juhan Sepp ja teised.

5. novembril 1908 toimus vil! Rütli korteris Tartus koosolek, mis kujunes tõeliselt asutamiskoosolekuks 23 kaasvõitleja osavõtul. Nimelt seati koosolekul üles nõue, et EÜS’i juures tuleb korp! Frat. Viliensis oma endise nime ja endiste, s.o. sini-must-valge värvidega ellu kutsuda. Viimase kohaselt esitati 14. nov. 1908 EÜS’i koosolekul ksv! H. Uustalu poolt oma grupi nimel deklaratsioon korporatiivse tegevuse elustamise küsimuses. Kuna koosoleku enamus oli deklarantide vastu ja keelas nii nime kui värvide kasutamise, siis teatasid deklarandid, et lahkuvad EÜS’ist.


Korp! Sakala asutajaliikmed koos külalistega 15.11.1909

Uue iseseisva korporatsiooni asutamise koosolek peeti 18. novembril 1908 ülikooli peahoones. Värvide probleem lahendati musta asemel värvispektri esimese värvi võtmisega – saadi sinine-violett-valge. Nime suhtes jõuti peale tuliseid vaidlusi kokkuleppele 24. novembriks: kümnekonna esitatud nime hulgast valiti SAKALA. Koostati ka põhikiri, ja erinevalt teistest Tartu organisatsioonidest seati esmakordselt põhimõte, et korp! Sakala liikmeteks võivad olla ainult eesti soost üliõpilased. Kuna põhikirja koostajad pidid arvestama Eestis valitsevat vene võimu, siis tuli kirjutatud põhikirjast välja jätta kindlalt omaks võetud põhimõtted: natio, democratia, fraternitas, mis ometi pidid siseelu juhtima koos deviisiga: Üks kõigi eest, kõik ühe eest! Samuti seati üles ka põhinõue, et korp! Sakala liikmed jääksid pärast ülikooli lõpetamist kodumaale, et olla kasuks oma rahvale ja maale. Selline nõue lisati eelkõige just seepärast, et kodumaal kehtivate kitsaste olude tõttu läksid paljud koolitatud mehed Vene sisemaale parematele kohtadele.

Korp! Sakala asutajad tahtsid sellele nähtele vastu astuda. Kuigi tollal polnud mingeid väljavaateid Vene võimu alt vabanemiseks, arenesid siiski eesti rahvustunne ja isamaalisus tugevasti meie kodumaal – ja Sakala mehed tahtsid selles arengus esirinnas olla.


Sakalanused daamidega 1909. aastal.

Korp! Sakala põhikiri kinnitati ülikooli valitsuse poolt 1909. a jaanuaris ja haridusministrilt saabus kinnitus sama aasta juunis. Omavaheline pidulik avamine peeti 20. juunil 1909 tolleaegses konvendi korteris Tartus Holmi 12, mis oli juba varem hangitud. Värvides tuldi esmakordselt välja järgmisel päeval, 21.juunil, Tartus peetud muusikapäeval, ja samal päeval lehvis konvendi korteri maja katusel korp! Sakala trikoloor. 14. novembril 1909, täpselt üks aasta pärast deklaratsiooni esitamist EÜS’i koosolekul, pidas korp! Sakala oma ametliku ava-aktuse ja esimese balli daamidega. Tavaks on kujunenud pidada seda esimese balli päeva korp! Sakala (ametlikuks) asutamispäevaks.

Korporatsiooni tegevus nõudis sellekohaseid ruume. Esimene konvendi korter oli varutud Holmi tänaval juba märtsis 1909, kust aga 1910. a aprillis koliti üle Peterburi (hiljem Narva) tänavale majja nr 36. Üürikorterid aga ei rahuldanud korporatsiooni mitmetel põhjustel. Oma maja krunt oli ostetud juba 1909. a vil! O. Rütli algatusel üheksa kaasvõitleja poolt. Aluskapital maja ehitamiseks pandi kokku 26 kaasvõitleja poolt – igaüks annetas 100 rubla, mis oli suur summa. Noor korporatsioon astus selleaegsetes tingimustes hulljulge sammu, ent ometi võis juba 30. oktoobril 1911 toimuda oma konvendimaja pidulik õnnistamine! See maja Veski tänaval, olles arhitektooniliselt kauneimaid hooneid Tartus, on olnud ja jääb alati sakalanuste uhkuseks.